Birute Klaas-Lang ja Toomas Kiho: Eesti keeleline olukord nõuab otsustavust

Eesti keele arengukavas kutsutakse ülikoole üles olema aktiivsed ja missiooniteadlikud keelepoliitika kujundajad, töötama välja keele- ja rahvusvahelistumise põhimõtted, mis tagaksid, et ükski ainevaldkond ei muutuks pelgalt ingliskeelseks, et välisüliõpilased ja -õppejõud õpiksid eesti keelt, et ülikoolide asjaajamiskeel oleks eesti keel. Foto: Margus Ansu

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas 11. novembril, et valitsus oli samal päeval kinnitanud «Eesti keele arengukava 2021–2035», ning lisas napi seletuse: «Eesti keele arengukavas on kolm põhiteemat: eesti keele staatus ja maine, keele uurimine ja taristu ning õpe. Selleks et tagada eesti keele elujõud, tuleb arendada keeletaristut, tugevdada eesti keele mainet ning lahendada mitmekeelsusega seotud väljakutseid,» kirjutavad Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang ja Eesti keele arengukava 2021-2035 projektijuht Toomas Kiho. 

Hoolimata lüheldusest on tegu «tektoonilise» uudisega, kui nii võib öelda: mitu arengukavasse sisse kirjutatud ideed võivad teoks saamise korral mõneski osas meie harjumuspärast ühiskonnakorraldust muuta. Muidugi puudutab see üksnes meie ühiskonna keelsusega seotud valdkondi, kuna ühiskonna põhialuste ja riigi muude strateegiliste dokumentidega on arengukava täies kooskõlas, näiteks käib see ühte jalga riikliku pikaajalise arengustrateegiaga «Eesti 2035».

Arengukava jagab ja toetab ühiskonna põhialuseid ja -väärtusi – Eesti keelepoliitika ülim siht on arengukava järgi eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Arengukava üldeesmärk on «tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist».