Ausat menetlust tagavad õigussüsteemid ei ole välja kujunenud mitte prokuröride kiusamiseks, vaid selleks, et välistada süütu inimese süüdimõistmine.
Süüdistusfunktsiooni ülekaalukust õigusemõistmisel kinnitab ka see, et isegi üldmenetlustes on ainukordsed juhud, kus prokuratuur ei saavuta endale soovitud lahendit. Ettepanek tõsta prokuröride palgad kohtunike tasemele, nii nagu ka Tallinna kohtumajas prokuröride ja kohtute ühe katuse alla paigutamine on sellise arengu loogiline jätk.
Alistumise asemel pikaldastes ja painavates kriminaalmenetlustes osalemist suudavad endale lubada vaid eriüksuslaseväärilise vaimse ja füüsilise ettevalmistusega sangarid, kui neil on piisavalt aega ja raha enese kaitsmiseks. Nii mõnigi on põhjendamatu kriminaalmenetluse käigus kaotanud tervise, maine ja elatusallikad, kuid mitte keegi selle eest ei vastuta. Kuigi põhiseadus fikseerib ilma igasuguste eranditeta õiguse moraalse ja varalise kahju hüvitamisele, kriminaalmenetluses see ei kehti.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse pilanimetus on «mittehüvitamise seadus». Tasub eraisikul pisutki libastuda ja ta maksab täie rauaga, seevastu riigi suhtes kehtib patukustutuspõhimõte. Ausa menetluse nurgakiviks oleva poolte võrdsusega on meil kehvasti. Nõukogude võimult päritud ja põhiliselt menetleja kabinetis toimuv inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine, kus kahtlustataval ja kaitsjal sisulised õigused puuduvad, asetab pooled lootusetult ebavõrdsele stardijoonele.
Edasine kohtumenetlus toimub eelkõige nende tõendite alusel, mille on välja valinud prokuratuur, meenutades malepartiid, kus soosik sordib endale välja sobivad malendid. Kuna kaitsja seljataga pole riiklikku sunniaparaati, on tema võimalused tõendite kogumiseks kesised. Prokuratuur saab tõendeid koguda aastaid, kuid kaitsjale antakse selleks lühitähtaeg. Kui normaalsete menetluskordade puhul on reegel, et prokuratuur peab kaitsjale üle andma kõik tema valduses olevad teabekandjad, siis meil ei tasu vähemalt vaimselt tervel inimesel sellest isegi unistada. Vähe sellest, kahtlustatavale pole tagatud kogunisti õigust näha tema vahistamise aluseks olevaid tõendeid, samuti kasutatakse riigisaladust ettekäändena, varjamaks süüdistatava eest tema vastu kasutatavaid menetlusdokumente.