• Iga inimene saab anda oma panuse keskkonnahoiu heaks
  • Pakendimaks on üks vahend, kuidas käitumismustrit muuta
  • Praegune eelnõu pole piisavalt hästi läbi mõeldud
Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts

Iga inimene saab oma tarbimisvalikutega anda väikese panuse keskkonnahoidu. Sageli eeldab see oma seniste harjumuste muutmist, mis võib teinekord palju aega võtta. Kiiremate muutuste esilekutsumiseks on riigil võimalik tarbijakäitumist suunata maksude abil, kuid iga selline ettepanek peab olema hoolikalt läbi mõeldud.

Keskkonnaministeeriumis on pikemat aega küpsenud eelnõu, millega soovitakse, et lahtiselt müüdava joogi ja söögi taarale lisanduks 50-sendine lisatasu. See puudutaks ennekõike kulinaarialeti karpe ja tanklate kohvitopse.

Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile

 

Liitu uudiskirjaga Arvamus

6

Iseenesest on idee üllas, kuid nagu kardavad paljud kaupmehed, võib sellest algatusest saada kulinaarialeti surm. Osaliselt on nende mure põhjendatud, sest maksustamise alt jäävad välja tooted, mis on juba eelnevalt pakendatud. Nii võib hinnatundlik tarbija edaspidi hakata vältima sooja toidu kaasa ostmist.

Lisaks juhivad kaupmehed tähelepanu sellele, et 95 protsenti toodetest, mis poodides müügil, on juba eelpakendatud. Seega puudutaks seaduseelnõu vaid üsna väikest osa tootevalikust. Samas oleks pakendimaksu laiendamine ühtlasemalt kogu toiduainetööstusele teistpidi halb valik, sest nõnda kasvaksid toiduainete hinnad niigi keerulisel energiahinna tõusu ajal veelgi.

Teisalt ei saa öelda, et ettevõtjad ei ole parema keskkonnahoiu nimel pingutanud. Kuuma joogi kaasamüügi puhul on paljud kohvikud ja tanklad teinud oma süsteemi, millega ergutada loodust säästvat mõtteviisi. Näiteks pakub tanklakett Circle K oma topsiga kuumale joogile järele tulnud kliendile 55-sendilist soodustust.

Keskkonda säästva tarbimise massidesse viimine on hea mõte, kuid praegu tundub, et ministeeriumis valmivale eelnõule antakse kuju rapsides, arvestamata kõikide osapoolte võimalusi.

6

Circle K kaubandusdirektori Diana Veigeli sõnul on nad oma topsiga soodsama kohvi ostmist võimaldanud juba viis aastat. Paraku on nad sellise sammuga jõudnud esialgu vaid viie-kuue protsendini ostjatest.

Inimeste tarbimisharjumused kampaaniate korras kujunevad aeglaselt. Kahtlemata mängivad maksud ostueelistuste puhul olulist rolli, kuid sellega peaks kaasas käima ka tarbijate premeerimine.

Kulinaarialeti puhul tuleks ilmselt jõuda sarnase lahenduseni, nagu on kohvikutes ja tanklates, kes pakuvad oma nõuga kohaletulijatele soodustust, kuid see eeldab palju paremat ettevalmistust. Toiduohutuse ja inimeste tervise seisukohalt tuleb selline süsteem hoolikalt läbi mõelda, et inimesed ei tooks oma nõudega köökidesse ebameeldivaid baktereid.

Turul käivad küll esimesed katsetused korduskasutatava pakendiringluse panditaaraga, ent tööstuslikes kogustes neid veel kasutusele võtta ei saa. Samuti on ebaselge, kuidas korraldada selliste pakendite tagastus. Alternatiive oleks ilmselt veelgi, kuid sellised arengud on alles lapsekingades. Kuni plastkarbile pole asendust, mis tagaks ühtaegu toidu säilimise ja ohutuse ning mille taga oleks toimiv korduskasutatamise süsteem, on tegemist ebapiisava lahendusega.

Üldiselt on keskkonda säästva tarbimise massidesse viimine hea mõte, kuid praegu tundub, et ministeeriumis valmivale eelnõule antakse kuju liialt rapsides, arvestamata kõikide osapoolte võimalusi ja mida see võib endaga kaasa tuua.

Keskkonnaministeerium peaks veel võtma aega, et vaadata üle eelnõuga seotud murekohad.