Anu Realo. FOTO: Erakogu

Teadlastele on pandeemia looduslik eksperiment, mis on andnud harukordse võimaluse katsetada mitmesuguseid teooriad, mis käsitlevad kultuuri mõju inimeste käitumisele kriisi olukorras, kirjutab Warwicki ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Anu Realo. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimastel nädalatel oleme Eestis Covid-19 nakatumisnäitajate poolest jõudnud maailma absoluutsesse tippu. Arstide sõnul on Eesti haiglad kriisis, plaanilist ravi on vähendatud ning arstide ja õdede töökoormus inimliku taluvuse piiril. Samal ajal kogunevad tuhanded inimesed Vabaduse väljakule avaldama meelt koroonapiirangute ja «sundvaktsineerimise» vastu ja kaupluste töötajad peavad võitlust inimestega, kes keelduvad ostlema tulles maski ette panemast.

Hoolimata kõrgest nakatumismäärast ja kasvavast Covid-19sse surnute arvust pooldab viimase uuringu järgi piirangute tugevdamist vaid veidi üle poole Eesti elanikest. Covid-19 vastu vaktsineerituse tase tõuseb visalt, olles endiselt paarkümmend protsenti madalam kui näiteks Norras või Taanis. Olukorda on püütud seletada küll vähese usaldusega valitsuse vastu, talupojatarkuse või idaeurooplusega selle eri tahkudes. Kuid põhjus võib olla ka muudes kultuurilistes tegurites.