Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Iverson Ng: kas #NoBeijing2022 kampaanial on edulootust?

Copy
Hiina lipp ja olümpialipp 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude korralduskomitee peakorteri ees Pekingis.
Hiina lipp ja olümpialipp 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängude korralduskomitee peakorteri ees Pekingis. Foto: THOMAS SUEN/SCANPIX

Pekingi taliolümpiamängude boikoteerimiseks puudub rahvusvaheline üksmeel ja boikoteerida tuleks hoopis olümpiamängude sponsorite tooteid, kirjutab kolumnist Iverson Ng.

Kuna peagi toimuvad 2022. aasta Pekingi taliolümpiamängud – jäänud on veel vaid kolm kuud –, on taas tähelepanu keskmesse tõusnud Xinjiangi, Tiibeti, Hongkongi ja Taiwani küsimused. Politsei pidas enne olümpialeegi süütamise tseremooniat ja selle ajal Kreeka pealinnas Ateenas kinni mitu Tiibeti ja Hongkongi aktivisti, kes protestisid Pekingi olümpiamängude vastu.

Selle aasta märtsis avaldas sõltumatute õigusekspertide rühm põhjaliku uurimisaruande, mis kinnitab 1948. aasta genotsiidikonventsiooni rikkumisi Hiina poolt seoses uiguuride kohtlemisega Xinjiangis. Kahe nädala jooksul kehtestasid EL, Ühendkuningriik, USA ja Kanada Hiinale sanktsioonid uiguuride inimõiguste rikkumiste eest ning Hiina reageeris kohe vastusanktsioonidega. Kui tiibetlaste juhitud inimõiguste võrgustik hakkas juba jaanuaris võitlema 2022. aasta taliolümpiamängude vastu, siis laiemat rahvusvahelist tähelepanu pälvis see alles Hiina ja liberaalsete demokraatlike riikide bloki vaheliste pingete kasvades.

Tagasi üles