Üldpilt näitab, et keskmised tulemused ei ole varasemate aastatega võrreldes oluliselt muutunud. Selle üle on võibolla veidi ennatlik rõõmustada, sest varasemal ajal on riigieksamid olnud kohustuslikud, kuid pandeemia tõttu on need praegu vabatahtlikud.
Kuigi riigieksam on traditsiooniliselt kohustuslik, saab läbi ka siis, kui tulemuseks on vaid üks punkt. Võib arvata, et eksamist loobusid sel aastal põhiliselt noored, kes ei soovinud minna ülikooli. Samuti need, kellele distantsõpe ei sobinud. Seega, kui kõigil oleks olnud kohustus riigieksam sooritada, näinuksime üsna suure tõenäosusega madalamaid keskmisi tulemusi kui koroonaeelsetel aastatel.
Arvestada tuleb ka seda, et koroona pole veel lõppenud ja järgmise aasta lõpetajad on peaaegu kogu oma gümnaasiumiaja pidanud õppima pandeemia tingimustes. Kuigi pingeread krahhi ei näidanud, ei tohiks mööda vaadata loobujaist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende õpilaste toetamisele, kellel kipub õppimine pandeemia tingimustes kannatama.
Koolide järjestus pingereas oli üsna ootuspärane, tipus troonisid traditsiooniliselt eliitkoolid, kelle omavaheline järjestus aastate lõikes ikka veidi vaheldub. Samas tuleks arvestada, et pingerida ei näita päris kindlasti seda, millised koolid annavad paremat haridust.
Mõistlik võistlus tulemuse nimel on hea motivaator, kuid see ei tohi hakata tapma rõõmu õppimisest endast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile, kel õppimine pandeemia tõttu kannatab.
Paljud teadusuuringud on aastakümnete jooksul kinnitanud, et umbes 80 protsenti õpilaste soorituse erinevusest on selgitatav õpilase enda, tema kodu ja perekonna mõjuga ning ülejäänud 20 protsenti koolidevahelise erinevuse, nn kooli lisandväärtusega.