RAHVASTIK ⟩ Mihkel Servinski, Hillar Petersen: Eesti mees on tubli isa

Neli Viljandis elavat isa mullu novembris oma poegade ja tütardega. Esireas Vallo Kirs (vasakult), Ditmar Martinson ning Johan-Kristjan Konovalov, tagareas Peedu Põld. Foto: Elmo Riig/Sakala

• Meeste suhted emaga on ühtviisi head igas vanuses, isaga elu teises pooles
• Valdav enamus meestest usub, et praegune paarisuhe jääb kestma kuni surmani
• Ideaalsete tingimuste korral sooviks vähemalt kolme last 63% abielumeestest
• Raskused töö- ja pereelu ühitamisel kimbutavad mehi samavõrra kui naisigi

Lapsed ja pere on oluline teema ka meeste, mitte ainult naiste jaoks. Seetõttu on naiste ja emade arvamuse uurimise kõrval oluline uurida ka meeste ja isade arvamus, kirjutavad Mihkel Servinski ja Hillar Petersen.

Taas on saabumas isadepäev. Selleks, et isade ja isaduse kohta rohkem teada saada, viis Pere Sihtkapital koostöös Norstatiga oktoobrikuus läbi avaliku arvamuse uuringu, milles osales 2000 Eesti meest. Samasuguse uuringu naiste ja emaduse kohta viis sihtkapital läbi käesoleva aasta kevadel, veidi enne emadepäeva.

Äsja lõppenud meeste uuring võimaldab seega mehi ja naisi, isasid ja emasid võrrelda. Selgus, et meeste ja naiste arvamus on paljuski sarnane, kuid on ka olulisi erinevusi.

Kolm neljandikku uuringule vastanud meestest leidis, et isaks olemine on mehe elus kõige tähtsam roll. Sama tulemuse andis kevadine uuring ka naiste ja emarolli kohta. Ootuspäraselt peavad lapsevanemaks olevad mehed ja naised isadust ja emadust olulisemaks kui need, kel lapsi ei ole. Väitega, et isaks olemine on mehe elus kõige tähtsam roll, nõustus pigem või täiesti 83 protsenti isadest, kuid 58 protsenti lasteta meestest. Sarnaseid erinevusi näitas ka naiste küsitlus. Mehed on naistega ühel nõul selleski, et Eestis on hea lapsi kasvatada – nii leidis 83 protsenti isadest ja 86 protsenti emadest.

Meestel paluti ühtlasi hinnata, kas nad peavad oma elus olulisemaks isaks olemist või tööalast karjääri – isaks olemist pidas kindlasti või pigem olulisemaks 66 protsenti meestest. Tulemus sõltus taas sellest, kas mehel on lapsed (74%) või mitte (49%). Keskmisest sagedamini peeti isaks olemist olulisemaks vanuserühmades, kus laste kasvatamine on aktuaalne ehk 35–44-aastaste (73%) ja 45–54-aastaste (70%) hulgas.

Keskmisest sagedamini peeti isaks olemist olulisemaks vanuserühmades, kus laste kasvatamine on aktuaalne.

Naised pidasid üldiselt emaks olemist sagedamini tööalasest karjäärist olulisemaks (73%) kui mehed. Vanuserühmiti küllalt ühtlasest tulemusest eristusid vaid kõige nooremad, 18–24-aastased naised (36%). Tulemus sõltus ka sellest, kas naisel on lapsed (80%) või mitte (45%). Naiste puhul rahvusest tingitud erinevust ei esinenud.

Emaga on suhted head sagedamini kui isaga

Pea kõik Eesti isad leidsid, et mehel on pereelus tähtis roll – nii arvas 96 protsenti isadest. Pea samal määral pidasid isad tähtsaks ka naise rolli pereelus (98%). Samas oli umbes veerand meestest siiski murelikud, kas Eestis leidub laste emaks sobivad naisi piisavalt. Naised olid meeste suhtes aga veelgi kriitilisemad – koguni 39 protsenti naistest leidis, et laste isaks sobivaid mehi on Eestis liiga vähe. Rahvuste lõikes isaks sobivate meeste ja emaks paslikute naiste piisavuse hinnangus olulisi erinevusi ei olnud.

Oma isaga on heades või pigem heades suhetes 72 protsenti meestest, samas kui emaga on heades suhetes enda sõnul koguni 89 protsenti meestest. Suhe isaga sõltus palju ka vanusest. Kui noorimate meeste, 18–24-aastaste puhul oli isaga heades suhetes 67 protsenti meestest, siis kõige vanemas vanuserühmas küündis see üle 80 protsendi.

Suhted emaga on ühtviisi sageli head igas vanuses meeste puhul. Mõtlemapanev on aga fakt, et suhted emaga puuduvad mõnel protsendil meestest, samas kui suhted isaga puuduvad umbes kümnendikul meestest.

Paarisuhe valdavalt õnnelik nii meestel kui naistel

Lisaks isadust puudutavale küsiti uuringus ka meeste hinnanguid paarisuhtele ja mehe rollile perekonnas. Tulemused näitasid, et enamik paarisuhetest Eestis on õnnelikud: 90 protsenti meestest hindas oma paarisuhet õnnelikuks või pigem õnnelikuks. Naiste küsitlemise tulemus oli sarnane (89%). Hinnang ei sõltunud oluliselt vastaja rahvusest ega vanusest, kuid mida noorem oli vastaja, seda enam oli jah-vastuseid ning vanuse kasvades kaldus valik «pigem jah» vastuse poole. Naiste puhul oli selline suundumus tugevamgi kui meeste puhul.

Valdav osa, 83 protsenti paarisuhtes olevatest meestest uskus, et praegune paarisuhe jääb kestma kuni surmani. Usk suhte püsimajäämisesse kasvas samas koos vanusega – kui 18–24-aastastest uskus kokkujäämisesse 60 protsenti, siis 55-aastastest ja vanematest koguni 90 protsenti või enam. Üldjoontes sama tulemuse andis ka naiste küsitlus.

Omalaadne Isadepäeva maleturniir Kilingi-Nõmmel. Foto: Eike Lehemets

Paarisuhtes ei olnud 22 protsenti meestest, kõige sagedamini noorimad, 18–24-aastased (52%) ning keskmisest harvem 35-aastased ja vanemad mehed. Paarisuhtes mitteolevatel meestel paluti öelda, kas nad usuvad, et suudavad õnneliku ja kestva paarisuhte luua. Neist meestest 64 protsenti arvas, et see on võimalik, kuid optimism vähenes koos vanusega. Kui noorematest meestest uskus õnneliku ja kestva paarisuhte loomise võimalusse veel 87–61 protsenti, siis üle 55-aastastest vaid umbes 40 protsenti. Muust rahvusest meeste tulemus erines vaid kindlameelsuse poolest – nende puhul oli jah-vastuseid «pigem jah» vastustest rohkem.

83 protsenti paari-suhtes olevatest meestest uskus, et praegune paarisuhe jääb kestma kuni surmani.

Paarisuhtes mitteolevaid naisi oli uuringu kohaselt rohkem, 30 protsenti, ning naised olid ka pessimistlikumad, et õnnestub luua kestev ja õnnelik paarisuhe – seda uskus vaid 46 protsenti naistest. Nagu meestel, nii oli ka noorematel naistel optimismi oluliselt rohkem. Eriti pessimistlikud olid aga 65-aastased ja vanemad naised, kellest vaid viiendik uskus veel suhte loomisesse.

Küsitlustulemustest selgus ka, et Eestis on ühtviisi hea olla nii mees kui naine. Seda, et Eestis on hea olla mees, leidis 71 protsenti meestest, ning et hea on olla naine, leidis 75 protsenti naistest. Meeste puhul oli samas rohkem neid, kes ei osanud vastata. Arvamused erinesid sõltuvalt rahvusest – eesti ja muust rahvusest meeste puhul oli tulemus vastavalt 77 ja 49 protsenti, naiste puhul 80 ja 59 protsenti. Olulisi erinevusi oli ka vanusest sõltuvalt. Sellega, et Eestis on hea olla mees, nõustusid kõige vähem 45–64-aastased mehed. Naiste puhul oli kõige vähem nõustujaid noorimas, 18–24-aastaste vanuserühmas.

Meestele esitati küsimus ka laste arvu kohta. Ideaalses maailmas – kui palju lapsi sooviksite/oleksite soovinud näha enda peres kasvamas? Selgus, et ühte last oleks soovinud peres kasvamas näha kuus protsenti, kahte last 36, kolme last 41 ning nelja või enamat last 13 protsenti meestest. Rahvuste lõikes on märkimisväärsed erinevused: kui eesti meeste puhul oli kõige enam kolme lapse soovijaid (43%), siis muust rahvusest meeste sagedasim eelistus oli kaks last (45%).

Viimase aasta jooksul oli 21 protsenti isadest tundnud, et pere kannatab nende töö tõttu, emadest aga 18 protsenti.

Suurema pere ehk kolme ja enama lapse soov oli sagedasem üle 45-aastastel meestel, ületades 60 protsenti. Hariduse lõikes soovisid kõige sagedamini kolme või enama lapse isaks olla kõrgharidusega mehed (56%). Perekonnaseisu järgi soovisid vähemalt kolme last keskmisest enam abielus olevad mehed (63%) ning harvem need, kel pole kindlat partnerit (39%) või kes ei ela partneriga koos (33%). Soov saada kolm või enam last oli sagedasem ka nende puhul, kes on ise lasterikkast perest.

Töö- ja pereelu ühitamine on probleemiks ka isadel

Kui üldiselt peetakse raskusi töö- ja pereelu ühitamisel rohkem naiste probleemiks, siis küsitlusest selgus, et meeste olukord pole sugugi parem. Viimase aasta jooksul oli 21 protsenti isadest tundnud, et pere kannatab nende töö tõttu, emadest aga 18 protsenti. Kõige sagedamini tundsid nii 25–34-aastased (32%) ja 35–44-aastased isad (30%), sama kehtib ka emade kohta (vastavalt 25% ja 32%).

Levinud arvamuse järgi tegelevad isad lastega liiga vähe, kuid küsitlusest selgus, et lõviosa (81%) vähemalt ühe alla 18-aastase lapse isadest tegeleb iga päev lastega keskmiselt vähemalt ühe tunni. Sageli tegelevad isad lastega päevas kolm tundi ja enamgi (40%), eesti rahvusest mehed rohkem (43%) kui muust rahvusest mehed (30%). Kõige sagedamini tegelevad lastega iga päev kolm tundi või rohkem 25–34-aastased mehed (60%) ning hariduse järgi kõrgharidusega mehed (42%).

Naiste ja emade arvamuse uurimise kõrval oluline uurida ka meeste ja isade arvamust.

Lõpetuseks tuleb nentida, et lapsed ja pere on oluline teema ka meestele, mitte ainult naistele. Seetõttu on naiste ja emade arvamuse uurimise kõrval oluline uurida ka meeste ja isade arvamust. Vaid nii on võimalik märgata lahknevusi ja probleeme, mis vajavad ühiskonna tähelepanu. Isadepäeval on igati kohane tõsta esile meeste rolli pereelus ning mõelda, mida saaks lastega perede, nii isade kui emade heaks senisest paremaks muuta.

Uuring näitas, et enamik Eesti mehi on tegelikult väga tublid isad ning soodsates tingimustes võiks nende arvates lapsi peredes rohkemgi olla. Isade hoolest, armastusest ja pühendumusest oma lastele ja perele sõltub paljuski ju see, kas ja kui palju lapsi soovivad naised saada. Mida tublimad on Eesti mehed isarollis ja mida enam väärtustavad perekonda, seda kindlam on, et eesti rahval saab olema piisavalt järelkasvu.