Aivar Sõerd: riigieelarve eksperiment on tekitanud põhiseadusliku probleemi

Aivar Sõerd. Foto: Jaanus Lensment

Tegevuspõhise eelarvestamise eksperiment tuleb tunnistada läbikukkunuks ja lõpetada nii kiiresti kui võimalik, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond). 

Riigikontroll avaldas hiljuti kontrolliaruande, mille järgi eelmise aasta riigieelarve koondsummad osutusid valeks. Vigade tekkimise põhjused on seotud tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekuga.

Rahandusministeerium on seda käsitlenud innovatsioonina avalikus sektoris. Kulud on liigendatud tulemusvaldkondade, programmide ja tegevuste lõikes. Programmilisi tegevusi on järgmise aasta riigieelarves kokku 240. Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarves pole näiteks enam vanglate ülalpidamiskulu, vaid on inimväärika karistuse täideviimise teenuse kulu.

Programmiliste tegevuste juhtimiseks on püstitatud tulemuseesmärgid, need tuleb saavutada teenuste parema osutamisega. Teenuste kvaliteeti, taset ja efektiivsust hinnatakse mõõdikutega. Näiteks inimväärika karistuse täideviimise teenuse mõõdikuks on vanglaametnike poolt vangide vastu toimepandud süütegude arvu viimine nullini.

Riigieelarve uuenduslik vorm on pälvinud kriitikat, sest programmiliste tegevuste maksumuse hindamiseks moodustatud kulukogumitest pole võimalik välja lugeda, millistest kulukategooriatest need koosnevad. Teenuste osutamiseks on vaja tööjõudu, töövahendeid, tööruume, kütust või muid kuluartikleid. Tegevuspõhises eelarves teenused hinnastatakse ja teenuse hind kujuneb vastavalt kulusisendite kogusele ja maksumusele. Eelarveseaduses on see üks kulukogum. Kui asutus osutab mitut erinevat teenust, siis näiteks asutuse kontorihoone kulu jagatakse kontoripinna ruutmeetrite alusel asutuse poolt osutatavate teenuste vahel. Kulukategooriate sidumine mingi konkreetse teenusega on hinnanguline.