Nõukaaja lapsed

Copy
Teadaolevalt viimane foto elusast N. Liidu juhist Leonid Brežnevist (19. detsember 1906-10. november 1982). Mõni hetk pärast seda fotot, mis pärineb 7. novenbrist 1982 hakkas Brežnevil halb ja kolm päeva hiljem teatas diktor Igor Kirillov tema surmast. Brežnevi surm avas tee N. Liidu kiiremale kollapsile ja on seeläbi märgiline ajaloosündmus.
Teadaolevalt viimane foto elusast N. Liidu juhist Leonid Brežnevist (19. detsember 1906-10. november 1982). Mõni hetk pärast seda fotot, mis pärineb 7. novenbrist 1982 hakkas Brežnevil halb ja kolm päeva hiljem teatas diktor Igor Kirillov tema surmast. Brežnevi surm avas tee N. Liidu kiiremale kollapsile ja on seeläbi märgiline ajaloosündmus. Foto: Juri Abramotškin/Internet

Kui Nõukogude Liit ja sellega koos kommunistlik diktatuur ühel kuuendikul maakerast poleks kokku kukkunud, oleks eile ja täna ka okupeeritud Eestis peetud nn oktoobripühi ehk tänavu 104 aasta möödumist n-ö oktoobrirevolutsioonist. Sellest, mis toimus oktoobripühadel N. Liidu kõige pühamas paigas - Punasel väljakul Moskvas -, kirjutab Ehho Moskvõ blogis õigusteaduste professor Lev Simkin.

Meie eelmise partei poliitbüroo liikmed armastasid Lenini eeskujul väga lapsi. Paraadi ajal Punasel väljakul lasti Leinini mausoleumi tribüünile karjakesi lapsi neid lilledega õnnitlema. Vastavuses Nõukogude riigi juhtide poolt väljatöötatud rituaalile kingiti igale lapsele vastutasuks uhke kommikarp.

Selge, et mitte iga suvalist tüdrukut ja poissi ei usaldatud leninliku partei poliitbüroo liikmele lilli üle andma. Nad pidid hästi õppima, olema õigest rahvusest ja evima mõlemat vanemat. Tingimata mõlemat, kusjuures vene rahvusest (lubati ka ukrainlaseid ja valgevenelasi, ent seda vaid ühe vanema poolt) ja päritolult töölisklassi kuuluvaid. See seletus sellega, et poliitbüroo liige võis küsida, kes su isa ja ema on, mis nimi, kellena nad töötavad ja – vastus ei pruukinud talle meeldida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles