/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/11/07/14188234t1h5ec2.png)
- Valitsuskoalitsioon kraakleb vaktsiinikahjustuste fondi üle
- Inimesed ootavad valitsuselt selget sõnumit
- Valitsuse selge sõnumita ei saa selgeid teateid anda ka teised
Valitsus annab koroonakriisis järjepanu segaseid sõnumeid.
Valitsuse peataolek (1)
Vaidlus vaktsiinikahjustuste fondi ümber tekitab taas küsimuse, kas Eestil on üks või mitu valitsust.
Postimees on varemgi kirjutanud vaktsiinikahjustuste fondi loomise vajalikkusest just eesmärgiga lepitada vaktsiinivastaseid, kellele säärase fondi puudumine on olnud üks argumente, miks end mitte vaktsineerida lasta. Säärased fondid on olemas teisteski riikides (näiteks Soomes ja USAs) ning toimivad. Äsja teatas samasuguse süsteemi loomisest Läti. Liiatigi kirjutas üleeilne Postimees juhtumist, kus vaktsiinitüsistuse saanut solgutati hüvitise saamiseks eri ametkondade vahet. Süsteem ei toiminud.
Ent eelmisel nädalal teatas peaminister Kaja Kallas, et vaktsiinikahjustuste fondi loomine annaks vale signaali – juba niigi hirmul olevad inimesed hakkaksid kartma veel rohkem. Kallase sõnul tähendavat säärase fondi loomine tunnistamist, et vaktsiinidega kaasnevat ulatuslikud kahjud.
Vastupidi, vaktsiinikahjustuste fond näitaks just selget sõnumit ja poliitikat, mida inimesed valitsuselt ootavad. Just selgus on käimasolevas kriisis midagi sellist, millest on suur puudus.
Asja ei tee paremaks ka fakt, et erimeelsused vaktsiinikahjustuste fondi suhtes on ka valitsuskoalitsiooni sees. Alles see oli, kui pidime olema tunnistajaks praeguseks juba ametist lahkunud Keskerakonna kultuuriministri Anneli Oti vaktsiinivastasusele, nüüd aga pooldab keskerakondlane Andrei Korobeinik vaktsiinikahjustuste fondi loomist. Korobeinik ei kuulu küll valitsusse, kuid tema erinev seisukoht väljendab siiski erimeelsusi koalitsioonipartnerite seas.
Ka halb plaan on parem kui olla üldse ilma plaanita. Säärane käibetõde näib olevat meie valitsusest mööda kõndinud.
Kallase tõdemus, et «… kui te saate Covidi ja seda raskelt põete ja kaotate elu selle tagajärjel, siis ju ei ole mingeid kompensatsioonimeetmeid», ei kuulu just selge sõnumi auhinna nominentide hulka. Peaminister ei tohiks endale säärast sõnakasutust lubada.
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul ootab meid ees uus karmide piirangute pakett. Selline perspektiiv nõuaks hirmude mahavõtmist ja selgeid sõnumeid, mitte pugemist ettekäände taha, justkui tekitaks vaktsiinikahjustuste fondi loomine lisahirme.
Teiselt poolt ei tee asja paremaks ka EKRE esimehe Martin Helme nending, nagu õhutaksid haiglajuhid hüsteeriat. Suutmatus kriisile otsa vaadata, püüdmata sealjuures koguda poliitilisi punkte, on paraku iseloomulik nii koalitsioonile kui ka opositsioonile.
Ka halb plaan on parem kui olla üldse ilma plaanita. Säärane käibetõde näib olevat meie valitsusest mööda kõndinud.
Jääb vaid küsida hüpoteetiliselt, mis juhtunuks siis, kui Eesti liitumise ajal Euroopa Liidu ja NATOga, aastail 2003–2004 oleks ametis olnud Kaja Kallase valitsus. Kui näiteks üks valitsusse või koalitsioonierakonda kuuluv poliitik oleks olnud Eesti ühinemise vastu nende organisatsioonidega. Ometi suutis toonane valitsuskoalitsioon koos president Arnold Rüütliga veenda Eesti avalikkust ennekõike Euroopa Liiduga ühinema.
On ju koolilapselegi selge, et kui valitsuse sees valitsevad erimeelsused kriisi lahendamise suhtes, siis ei saa anda lõpuni selgeid sõnumeid ei lapsevanemad, õpetajad ega arstid. Kala hakkab mädanema peast.