Reptiilne aju. Illustratsioon: Marek Strandberg

Tugevad emotsioonid mõjutavad mõtlemist ning kriisiajal on oluline seda teadvustada ja aktsepteerida. Stressi nõiaringi mõistmine võib aidata sellest välja murda, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõud Riin Seema.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mida enam tunneb inimene end ohustatuna ja hirmul, seda enam lülitub välja inimese keerukalt ja inimlikult mõtlev osa ajust ning inimene muutub üha reaktiivsemaks. Inimesed, kes on survestatud, muutuvad erutatuks ja vähem ratsionaalseks ning nende lahendused probleemidele muutuvad irratsionaalseks.

Kui inimene on rahulikus keskkonnas ja tema põhilised vajadused on parasjagu rahuldatud, siis suudab ta reflekteerida, mõelda keerukalt, abstraktselt, suudab arvestada teiste inimeste vaatepunktide ja vajadustega, ta suudab mõelda ajas ette pikaajalises perspektiivis. Rahulikus olekus saab kasutada kogu ajuressurssi, eriti kõrgemaid ajusüsteeme, mis võimaldavad keerukat mõtlemist. Kui inimene on stressis, siis juhivad mõtlemist pigem emotsionaalsed ajupiirkonnad.