Tarmo Soomere FOTO: Jüri Looring FOTO: Jüri Looring

Metsateadus on tõmmatud poliitilisse debatti, kirjutab akadeemik Tarmo Soomere.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üks oodatumaid ja samas siiski meeldivalt ootamatu kokkulepe Glasgow’ kliimafoorumil katsub teha metsa raadamise kui mitte võimatuks, siis vähemalt väga kalliks. Mets on vaese mehe kasukas, teab eesti rahvatarkus. Mets on ka osa planeedi kasukast. Isegi selline osa, mis on suuteline temperatuuri tõusu maha suruma. Mitte ainult kasvuhoonegaaside sidumise kaudu, vaid sõna otseses mõttes maapinna kaitsekihina. Mitmed metsatüübid oskavad suurte maalahmakate temperatuuri vähendada terve kraadi võrra, võrreldes näiteks rohumaaga.

Pole siis ime, et metsateadus on tõmmatud poliitilise arutelu areenile veel rohkem kui kliimateadus. Keerukus on selles, et teadus areneb kiiresti. Metsa roll planeedi kaitsekihis on viimaste aastakümnete jooksul rohkem kui üks kord ümber mõtestatud. Teadlastel ei sobi teha poliitilisi otsuseid. Küll aga juhtida poliitikute tähelepanu sellele, et maailm on muutunud ja et metsa roll kliima hoidmisel ja kliimamuutuste leevendamisel on samuti muutunud.