AK ⟩ EKI keelekool: terminitöö väljakutsed ja võimalused info- ja digiajastul

Ülle Allsalu Foto: Endel Apsalon

Elame ajal, mil uued teadmised, tehnoloogiad ja valdkonnad arenevad kiiremini kui kunagi varem. Kõik see mõjutab ka keelt ja eriti oskuskeelt. Eesti Keele Instituudi juhtivterminoloog Ülle Allsalu arutleb terminitöö muutuva sisu üle.

Veel möödunud sajandi lõpukümnendil oli terminoloogi amet Eestis küllaltki tundmatu. Nüüd ei ole aga enam harv juhus, kui mõnes (tõlkimisega tegelevas) asutuses on tööl terminoloog. See on oskuskeeleõpetuse spetsialist, kelle ülesanne on terminite ehk oskussõnade tähenduse uurimine, dokumenteerimine ja talletamine terminibaasis. Sageli on terminoloog toeks tõlkijale ühes keeles väljendatud mõistete sõnastamisel teises keeles, aga ka erialainimesele tema valdkonna oskussõnavara korrastamisel.

Praegusel info- ja digiajastul on aga terminoloogi seni suhteliselt kindlapiiriline töö muutumas. Ühelt poolt võime täheldada uute erialade ja nendega seotud mõistete arvu plahvatuslikku kasvu. See tingib vajaduse luua lühikese ajaga suurel hulgal uusi eestikeelseid termineid. Teiselt poolt areneb üha kiiremini keeletehnoloogia, mille abil saab keeleandmeid enneolematult kiiresti ja suurtes mahtudes koguda, töödelda ja tõlkida. Terminoloogile tähendab selline teadmiste ja andmete mahu kasv nii väljakutseid kui ka võimalusi.

Varasemast olulisemaks on muutunud olemasolevate paber- ja e-sõnastike kokkukogumine, korrastamine ja ühest kohast kättesaadavaks tegemine kõigile, kes neid vajavad. Samuti on tähtis tagada valdkonnainimeste tõhus kaasamine terminiaruteludesse, et jõutaks hõlpsamini kokkulepeteni ja uued oskussõnad saaksid rutem avalikuks.

Siin on abiks terminoloog, kes arvestab oskussõnu terminibaasi lisades sellega, kuidas masin mõtleb, ja varustab need selliste lisaandmetega, mida see lugeda oskab.

Lisaks on vaja luua erialakeele korpusi ehk suuri tekstikogumeid, millest saab sobivate tööriistade abil oskussõnad automaatselt välja sõeluda. Nii saab luua senisest palju tõhusamini eri valdkondade terminikogusid. Väljanopitud terminid lähevad valdkonna asjatundjale kinnitamiseks ning seejärel koos selgituste, näitelausete ja muu vajaliku lisainfoga terminibaasi. Kogu selle töö keskpunktis on terminoloog, kes korraldab vajalikud tööetapid ja suhtluse ning muu hulgas tagab ka kogutud andmete kvaliteedi.

On ehk huvitav teada, et seoses masintõlke arendamisega on terminoloogil ka üks päris uus klient – arvuti. Ehkki üldisema sisuga tekstide masintõlge on juba üsna hea, tagab erialatekstide tõlke usaldusväärsuse suuresti kvaliteetne mitmekeelne terminoloogia. Masintõlkeprogramm vajab hea tulemuse saavutamiseks teadmisi valdkonna sõnavara kohta. Siin on abiks terminoloog, kes arvestab oskussõnu terminibaasi lisades sellega, kuidas masin mõtleb, ja varustab need selliste lisaandmetega, mida see lugeda oskab.

Kokkuvõttes hõlmab tänapäeva terminitöö palju enamat, kui on kirjeldatud esimeses lõigus. Terminoloog on mitme valdkonna piiril töötav spetsialist, kes on sillaks erialainimeste, autorite, tõlkijate ja teiste kasutajate ning erialateadmiste, terminibaaside ja keelekorpuste vahel. See kõik nõuab ka uusi tööriistu, teadmisi ja oskusi ning ergutab mõtestama oskussõnavaraga tehtavat tööd senisest avaramalt.