JUHTKIRI ⟩ Poola piir on ELi piir

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Migrandikriis Poola ja Valgevene piiril on arenenud pinevamaks
• Tegemist on kurnava hübriidrünnakuga Poola riigi vastu
• Euroopa Liit peab otsima sellele rünnakule asümmeetrilist vastust

Olukord Poola ja Valgevene piiril on pinevamaks, kuna ööl vastu 2. novembrit tungisid üle Poola piiri automaatidega relvastatud armeevormis isikud. Migrandikriisi arenemine Poola ja Valgevene omavaheliseks külmutatud konfliktiks on viimane, mida vaja on.

Kuigi tegu on Euroopa Liidu välispiiriga, ei ole Poola soovinud abi Euroopa piiri- ja rannikuvalve ametilt Frontex, mille peakorter ometigi asub lausa Varssavis. Samas on piiritsoonis kehtestatud eriolukord, mistõttu ajakirjanikud seal aset leidvat kajastama ei pääse.

Pole kahtlust, et Poolal on võimekus kaitsta oma riiki mistahes tavapärase kallaletungi puhul, aga praegusel juhul ei ole tegemist konventsionaalse vastasseisuga, vaid hübriidrünnakuga, mida on sellisena määratlenud kõige kõrgemal tasemel ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Hübriidrünnakuid iseloomustab eriline riuklikkus, mis teeb sellele konventsionaalsete meetoditega vastamise keeruliseks.

Ründaja eesmärk ei pruugi olla vastase üle kontrolli saavutada, vaid mässida ta tülikasse vastasseisu, mis kurnab riiki. Migrantide kasutamine relvana on raskesti tõrjutav ka seepärast, et tegu on eraisikutega, kes vormiliselt ega sihiteadlikult rünnakus ei osale. Olles ründajale relvaks, on nad samas inimestena ise kahe tule vahel.

Sellisele rünnakule õiget vastukäiku leida on keerukas, sest iga tsiviilohvrit kasutatakse ära propagandasõjas kaitsja maine määrimiseks niihästi oma ühiskonna sees kui ka rahvusvaheliselt. Piiritsooni sulgemine vaatlejatele mängib seetõttu pikas perspektiivis Poola kahjuks, sest sõltumatute vaatlejate puudumine võimaldab vastasel provotseerida ja valeinfot levitada seda tõhusamalt.

Ei ole põhjendatud suhtuda Valgevene hübriidrünnakusse praktiliste lahenduste otsimisel nagu tavalisse humanitaarkriisi. Seda just Valgevene režiim ootabki.

Talv on tulekul, tingimused maastikul muutuvad raskemaks, mis võib kaasa tuua uusi ohvreid. Seepärast ei ole hea, et Poola jääb keerulises ja pikaks venivas vastasseisus uhkelt üksi probleemile lahendust otsima.

Kuid takistuseks pole üksnes poolakate isepäisus. Tõrksust on üles näidanud Euroopa asjaomased. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson ütles oktoobri lõpus ajalehele Die Welt antud intervjuus, et Poola ja Valgevene vahelise piirimüüri ehitamine ei saa toetust, väljendades aga samas muret selle pärast, kuidas Poola piiriületajaid kohtleb.

Järjekordse punnseisu põhjus tundub olevat Poola seadusemuudatus, mille järgi võib illegaalsed migrandid piiri ületamiselt tabades kohe maalt välja saata. Johanssoni sõnul ei saa aga Euroopa standardites järele anda.

Siin on tunda sama suhtumist, mis nii markantselt avaldus juba 2015. aasta migrandikriisi puhul, kus üllad põhimõtted ei võimaldanud tunnistada probleemi täit tõsidust ega otsida selle lahendamiseks kohaseid meetmeid. Ei ole põhjendatud tõrjuda Valgevene hübriidrünnakut meetoditega, mida kasutatakse tavalise humanitaarkriisi ohjeldamiseks. Seda just Valgevene režiim ootabki.

Kui EL on praegust olukorda nimetanud hübriidrünnakuks, siis peaks olema ka julgust hakata otsima sellele rünnakule sobivat asümmeetrilist vastust. Ja tahet teha lahenduse leidmiseks koostööd peaks näitama ka Poola.