/nginx/o/2021/11/04/14183705t1h55a2.jpg)
Kui arhitekt käe vabaks laseb, võib ka inseneridelt huvitavaid ja erakordseid konstruktsioone oodata, kirjutab ehitusinsener ja emeriitprofessor Karl Õiger.
Kui arhitekt käe vabaks laseb, võib ka inseneridelt huvitavaid ja erakordseid konstruktsioone oodata, kirjutab ehitusinsener ja emeriitprofessor Karl Õiger.
Ilma võimekate ehitusinsenerideta ei oleks meil ühtki kultuuri-Mekat. Loomulikult ka arhitektideta mitte. Ei teatreid, kontserdisaale, muuseumeid, kirikuid ega spordiehitisi. Kõrvaltvaataja võiks ehk öelda, et mis see siis nii väga ära ei ole – paar kasti ja katus peale. Sageli on aga selle kõige taga palju keerulisemad arvutused ja palju rohkem närvikõdi, kui esialgu paistab.