Kaspar Schultz FOTO: Erakogu

Euroopa tuleviku konverents on suurepärane algatus, mis annab tavainimestele võimaluse osaleda ELi otsustusprotsessides. Kodanike sisulise kaasatuse osas on aga veel pikk tee minna.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Laupäeval, 23. oktoobril toimus Euroopa tuleviku konverentsi teine ​​plenaaristung. Enne Strasbourgi sõitmist olin skeptiline, kas kodanike häält konverentsil ikka kuulda võetakse, kuid mu hirmud olid alusetud. Kui peaks välja tooma ühe idee, mis konverentsil kõlama jäi, siis oleks selleks kindlasti kodanike rahulolematus oma hääle puudumisega konverentsil. Selline kriitika ei võimalda edasi minna muutusteta.

Kriitikal on muidugi tõepõhi olemas ning sellele leidub hulganisti näiteid. Konverentsi korraldanud Euroopa poliitikud valisid arutelu vormiks kõnede pidamise, kus nad kodanikest selgelt üle olid. Sellise arutelu plussiks on ka see, et kõned ei pea teiste osalejate öeldut puudutama.

Kuigi mõned kõnelejad mainisid aeg-ajalt varem peetud kõnesid, oli see pigem erand kui reegel. Alles siis, kui täiskogu oli lõppemas, otsustas üks Portugali poliitik esitada kodanikule küsimuse. Täiskogu eesistuja Guy Verhofstadti kiitus küsijale iseloomustab seda, kui vähe sellist suhtlust toimus.