Krister Kivi: eitamine, viha ja koroonateenistus naistele

Krister Kivi Foto: Eero Vabamäe/Postimees

Psühholoogias tuntakse teooriat leina viiest faasist. Nendeks on eitamine, viha, kauplemine, depressioon ja leppimine. Leinata võib surnute kõrval muudki, näiteks kaotatud võimalusi. Kuigi üksikuile on koroonaaeg tulus, kaotame me sel sügisel siiski kõik – oma vabaduse elada elu hirmuta ja nii, nagu see meile meeldiks.

Kui praegu oleme viha ja kauplemise staadiumis, siis suur osa käesolevast aasta teisest poolest on möödunud eitades. Jääb mulje, et valitsuski uskus – või tahtis uskuda –, et mingit kolmandat lainet ei tule. Millegi muuga ei oleks viisakas seletada, et oleme taas silmitsi tõsiasjaga, kus meditsiinisüsteem kuumeneb üle, sest koroonapatsiente on rohkem kui nende abistamiseks vajalikku meditsiinipersonali, ennekõike hooldajaid ja õdesid. Kuid kas me pole selles olukorras juba kahel korral olnud?

Olukord meenutab veidike katkise ahjuga maja, milles siiski kangekaelselt elada püütakse. Iga talv on kohutavalt külm, magada tuleb kasukas, näpud ja varbad kukuvad otsast ja mõned ei ärkagi enam pärast pakaselist ööd, ent kui saabub uus suvi, siis ahju ära ei parandata. Milleks? Ega sellest, et talved on olnud külmad, ei saa ju järeldada, et pakane veel kord tuleb.