Vladimir Juškin: Moskva vesinikustrateegia

Balti Venemaa-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin Foto: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Euroopa vesinikustrateegias puudub sõna «Venemaa», kuid Venemaal on varuks oma trumpkaart, kirjutab Balti Venemaa-uuringute keskuse juht Vladimir Juškin.

Kui keegi meist küsiks Greta Thunbergilt, mille poolest jäid talle meelde Jaapani suveolümpiamängud 2020/2021, siis märgiks ta kindlasti ära kaks olulist sündmust. Esiteks valmistati kõik 5000 olümpiamedalit olmeelektroonika jäätmetest. Üldrahvaliku Tokyo 2020 medaliprojekti käigus koguti kokku ligi 79 tonni olmeelektroonikat, millest eraldati 32 kg kulda, 3,5 kg hõbedat ja 2,2 kg pronksi. Teiseks põles olümpiatuli esimest korda ajaloos mitte maagaasil, vaid vesinikukütusel.

Kui eelmise aasta septembris võttis Jaapani (praegu juba endise) valitsuse juhtimise üle Yoshihide Suga, otsustas Jaapan – kes ei olnud varasematel aastatel kliimamuutuste teema vastu erilist huvi üles näidanud – võtta võitlust globaalse soojenemisega tõsiselt ja kiirendada üleminekut uutele energialiikidele. Kuid erinevalt paljudest teistest riikidest otsustati teha peamine panus mitte tuulele ega päikesele, vaid vesinikule.