:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2021/11/03/14180558t1h54f5.jpg)
- Oleks hea kui lepituskomisjon poleks ainult poliitilise korrektsuse projekt
- Soome näitab saamidele tehtud ülekohtuga tegelemisel eeskuju Venemaale
- Tuleb loota, et saamide tõe- ja lepituskomisjon pole üksnes linnuke tabelis
Oktoobrikuu 28. päeval allkirjastas Soome peaminister Sanna Marin dokumendi, millega luuakse saamide tõe- ja lepituskomisjon.
Dokumendi järgi on komisjoni ülesanne «tunnistada ja hinnata ajaloolist ja praegust diskrimineerimist, kaasa arvatud riigi assimileerimispoliitikat, ning õiguste rikkumist, selgitada, kuidas need mõjutavad saame ja nende ühiskonda praeguses olukorras ning panna ette, kuidas edendada sidet saamide ja Soome riigi vahel ning saamide hulgas».
Saamide küsimus pole Soomes mõistagi midagi uut. 2019. aastal palus saamidelt vabandust soome näitleja, nüüdne rahvasaadik Pirkka-Pekka Petelius, sest oli saame telesketšides liigselt töganud.
Loomulikult tekitab saamide tõe- ja lepituskomisjoni loomine küsimuse, kas midagi sellist tuleks luua ka Eestis. Teame ju lugusid ENSVst, kus murdekeelte kõnelemist pandi koolis ja mujalgi ühiskonnas pahaks ja kus suured kombinaatkoolid püüdsid kõiki üheks massiks kokku sulatada.
Ent säärane plaan võib osutuda puudulikuks. Esmalt tuleb ju meenutada tõsiasja, et erinevalt Soomest oli Eesti okupeeritud. Õigusliku järjepidevuse seisukohalt ei saa Eesti Vabariik võtta endale vastutust ENSV tegude eest.
Teiseks oli eesti rahvas ise nõukoguliku venestussurve all, sestap tuleks moodustada ka tõe- ja lepituskomisjon ühiselt Venemaaga, aga ilmselt saavad kõik aru, kuhu Moskva meid sellise plaaniga saadab.
Aga kas vastab poliitilise korrektsuse parameetritele näiteks hiidlaste nali saarlaste kohta, et saarlastel on vaid üks asi hiidlastest parem ja see on naaber?
Samas ei tohi ENSV sildi taha pugemisega ignoreerida ülekohut, mis langes osaks vähemusrahvustele. Küsimus on – ja mul pole head vastust –, kuidas selle ülekohtuga peaks tegelema.
Omaette teema on poliitiline korrektsus. Tänapäeva poliitilise korrektsuse ajatollad leiaksid kindlasti poliitilisi ebakorrektsusi vähemusrahvastest kõnelevates naljades. Omavahel on ajalooliselt teada saarlaste ja hiidlaste omavaheline nagistamine.
Aga kas vastab poliitilise korrektsuse parameetritele näiteks hiidlaste nali saarlaste kohta, et saarlastel on vaid üks asi hiidlastest parem ja see on naaber? Äkki on see saarlasi tühistav? Kui õige solvuks?
/nginx/o/2021/09/28/14100987t1hdc76.png)
Laiemas plaanis tundub saamide tõe- ja lepituskomisjoni loomine olevat aga hea plaan. Nii soovib Soome rahulikult otsa vaadata oma mineviku keerdkäikudele, sellist teed pole sugugi valinud kõik riigid. Meenutagem, et Soome idanaaber on lausa sisse viinud karistused «ajaloo võltsimise» eest. Ka paistab idanaabri riigipea olevat suur ajaloohuviline – katsugu ainult keegi pärast teda kirjutada midagi, mis riigipea tekstist lahkneb.
Niisiis tasub loota, et saamide tõe- ja lepituskomisjon pole üksnes linnuke tabelis või poliitilise korrektsuse punktivõit, vaid sellega soovitaksegi võimalikult palju tõele lähemale jõuda. Võidavad nii saamid kui ka soomlased.