Tõenäoliselt jäävad kaks Eesti ajaloo teemat igavesti vaieldavaks. Need on iseseisvuse kaotamine 1939/40. aastal, ning riigipööre 1934. aastal. Ning see ongi hea, sest oma mineviku üle arutamine näitab, et hoolime oma identiteedist.
1934. aasta 12. märtsil alanud riigipööret hinnates on kõige olulisem selle motiivide ning tagajärgede analüüs. Riigipöörde tulemusena lõpetati kõigi erakondade tegevus, aga autoritaarvõimu repressioonide teravik oli suunatud vabadussõjalaste vastu. 1934. aasta kevadel toimuma pidanud parlamendivalimistel võis neile prognoosida edu, tõenäoliselt mitte enamust Riigikogus, küll aga suurimat kohtade arvu.