Pille Lill: Anneli Oti avaldus näitas, et valitsus on keeranud kultuurivaldkonnale selja

Pille Lill Foto: Tairo Lutter

Selgus ja konkreetsus on need, mis tagavad ühiskonna ja ettevõtjate usalduse valitsuse vastu. Seda usaldust kahjuks täna ei ole. Jääb vaid loota, et uus kultuuriminister toob valitsusse kaasa ka reaalse tegevusplaani valdkonna kriisist väljajuhtimiseks, kirjutab kultuurikorraldaja Pille Lill (Isamaa). 

Sõnadest enam ei piisa, väga on vaja tegusid. Valitsuses tuleb paika panna selged kompensatsioonimeetmed, mida rakendatakse täiendavate piirangute põhjal. Samuti tuleb selgelt teada anda kui kaua ja mis tingimustel piirangutega jätkatakse.

Eesti Etendusasutuste Liit juhtis oktoobris saadetud avalikus kirjas peaminister Kaja Kallasele tähelepanu, et kultuurivaldkonna eelarve eest seismisel andis minister küll lubadusi, ent lubatud palgafondi tõusu ei tulnud ei 5 protsenti ega 3 protsenti.

Selle asemel rakendatakse peenmatemaatikat, mis näiliselt tõstab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi tervelt 100 eurot, aga tegelikult toimub suur osa sellest tõusust etendusasutuse teenitud omatulu arvelt, mitte riigilt lisaks saadavatest vahenditest. Summaarne palgavahendite kasv kultuuriministeeriumi valitsemisalas jääb arvutuste kohaselt alla 3 protsendi.

«Veelgi enam, kultuuri arengukavas, nii kehtivas kui ka tulevases, on seatud eesmärgiks vähendada kultuuritöötaja keskmise ja eesti keskmise töötasu vahet. Kõik arvutused näitavad, et paraku hoopis kaugenetakse sellest eesmärgist. Kultuuritöötaja palga ja Eesti keskmise palga vahe ei ole aastaid olnud nii suur, kui see saab järgmisel aastal kõigi prognooside kohaselt olema,» seisab pöördumises.

Eesti kultuuriasutused, kes kriisi valguses kannavad enneolematut koormat, ootavad selgeid lahendusi. Seda nii kriisist kiiresti väljumiseks kui ka järgnevate aastate eelarveplaanidega seoses. Kultuuriministri tänane tagasiastumise avaldus kinnistas teadmist, et valitsus on keeranud kultuurivaldkonnale selja.

Kompensatsiooniplaanist, mis on seotud saamata jääva tuluga, ei räägita ning valdkond peab jätkama tegevust teadmatuses. Pikka aega ühiskonda kriisis lõhestanud valitsuse töövõimetus sai pitseri kultuuriministri sõnavõtuga, mis ei andnud paraku lootust selleks, et ministri väljavahetamisega muutub koalitsioon ühtäkki tegutsemis- ja otsustusvõimeliseks.

Kui koalitsioonipartnerid ei jõua ühtse arusaamiseni selles, milliseid piiranguid üks või teine valdkond on võimeline kandma, on naiivne loota, et üksmeel saabub küsimustes, mis puudutab kultuurivaldkonnale tekitatud kahju heastamises.