RAHVASTIK ⟩ Alis Tammur: lapse sünd on pere pikaajalise majandusmudeli osa

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur. Foto: Toomas Huik

Juba enne vanemahüvitise kehtestamist sündis järgmine laps perre sagedamini siis, kui eelmine oli just umbes kaheaastaseks saanud, kuigi erinevus oli vaevumärgatav. Alates 2005. aastast hakkas aga sellise vanusevahega laste osatähtsus kasvama ning praeguseks sünnib iga kolmas perre lisanduv laps siis, kui eelmine ei ole veel kahe ja poole aastaseks saanud, kirjutab sotsiaalministeeriumi nõunik Alis Tammur.

Vanemahüvitise suuruse sõltumine laste vanusevahest on muutunud ka huvitavaks indikaatoriks, mis näitab ühiskonnas toimuvate protsesside ja inimeste kalkuleerimisoskuse koosmõju. Võib ju küüniliselt öelda, et spontaansust lapsesaamisel asendab nüüd nõupidamine raamatupidajaga, aga nii lihtne see siiski ei ole. Tegelikult juba vähemalt sada aastat tagasi püüti enne laste saamist oma majanduslikku elujärge kindlustada – enamik naisi ei kiirustanud 1920.–1930. aastatelgi esimese lapse saamisega. Pealegi otsustavad lapsed natuke ka ise, millal on õige aeg siia ilma saabuda, mis jätab planeerimisse ka põnevust.