Lauri Vahtre FOTO: Tairo Lutter

Septembris kirjutas Lea Danilson-Järg Postimehes, kuidas olulise riikliku strateegiadokumendi koostamisel tuli tal tunde ja isegi päevi vaielda, et seal kasvõi ühe korra kasutataks sõna «rahvusriik». Sellele pidanuks järgnema korralik skandaal. Tegemist on otsese vastuhakuga Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kelle poolt? Eesti Vabariigi valitsusametnike poolt, kelle arvates sõna «[eesti] rahvusriik» on teisest rahvusest inimestele solvav. Ei järgnenud aga midagi, kirjutab ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre (Isamaa). 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nüüd oktoobris kirjutab Eeva Holm, et kui kodanikuühendus tegi ettepaneku sätestada uues lasteaia riiklikus õppekavas eesti lapse õigus õppida eestikeelses keskkonnas, siis lükkasid ministeeriumiametnikud selle tagasi samalaadse põhjendusega: see diskrimineerivat sisserändajaid. «Nii ongi Eestis kujunenud kummaline olukord, et eesti lapsele pole eestikeelse keskkonnaga lasteaed tagatud, küll aga on tagatud vene lapsele venekeelne lasteaed,» kirjutab Eeva Holm. Ka nüüd pidanuks järgnema skandaal, aga ei järgnenud midagi. Milles asi?