JUHTKIRI ⟩ Rahu, ainult rahu

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Vaatamata muljele on Eesti rahvas koroonakaoses rahulikuks jäänud
• Tasub edaspidigi jälgida, et sõnasõda agressiooniks ei kasvaks
• Vabaduse hoidmiseks pole vaja süütu kassapidajaga sõimelda

On tegelikult hämmastav, kuidas Eesti inimesed on kogu suskimise ja punnimise kiuste suutnud koroonakaoses võrdlemisi viisakaks jääda. Suurest maailmast näeme, et Roomas kärgatasid koroonameetmetevastastel protestidel paugud ja Melbourne’is mindi politseile kätega kallale. Meil siin on olenemata maailmavaatelistest iseärasustest jäädud karlssonlikult rahulikuks ka kõige kurjakuulutavamas olukorras. Selle eest tuleb olla üksteisele igati tänulik.

Siit-sealt tuleb ka üksikuid vastupidiseid näiteid, nagu oli nädalavahetuse eel Jaak Aheliku (võibolla naljana) tehtud üleskutse protestida maskikohustuse vastu poemüüjaid kiusates. Leidus ka paar rumalat, kes ilmsüüta kassapidajatele tünga tegidki. Ent kui Eesti rahvas oleks päriselt kiuslik, siis näeksime igal pool sääraseid konflikte. Ülekaalukalt jäi domineerima ikkagi hurjutav toon sellise käitumise suhtes.

Pidevalt meediat tarbides võib jääda muidugi ka teistsugune mulje. Mõneti võib see tulla ajakirjanduse, täpsemalt uudise iseärasustest. Ilmselt õpetatakse kõigile ajakirjanikele ülikoolis, et uudis pole mitte see, kui koer hammustab postiljoni, vaid kui postiljon hammustab koera. Sellest ka nii suur huvi erandjuhtumite vastu. Siinkohal ongi meie asi vahelduseks näha klaasi ka pooleldi täis olevana ja öelda, et enamik inimesi teistele ikkagi halba ei soovi.

Aheliku üleskutse peale leidus ka paar rumalat, kes ilmsüüta kassapidajatele tünga tegidki. Ent kui Eesti rahvas oleks päriselt kiuslik, siis näeksime igal pool sääraseid konflikte.

Siiski oli veidi üle nädala tagasi hetk, mil ühisest koroonapingest kogunenud vimm ähvardas prahvatada. Vabaduse väljakul toimunud vaktsiinivastaste protesti ajal oli ühismeedia kui herilasepesa, kus oli näha, et ka muidu rahulikel inimestel läks hetkeks kops üle maksa. Mis mõneti oli mõistetav, haiglad on täitumise äärel ja vaktsineerimine ainus kättesaadav lahendus selle leevendamiseks. Kuid ka see olukord rahunes, nagu jäi ka rahulikuks seda põhjustanud protest. Tasub edaspidigi jälgida, et sõnasõda ei kasvaks üle agressiivseteks tegudeks ja süstemaatiliseks kiusamiseks.

Erinevaid arvamusi tasub võimaluse piirides siiski mõista. Koroona­vaktsiinid on väga uus asi (kuigi faktiliselt väga tähelepaneliku kontrolliva pilgu all). Ja loomu poolest võtavadki mõned inimesed uusi asju paremini vastu kui teised. Looduse ja loomusega võidelda ei tasu, pigem tuleks tähelepanu suunata inimestele, kes meie ühist kitsikust enda huvides ära kasutada proovivad, imeravimeid müütavad, imeorganisatsioonidega liitumisele ja vägivallale ässitada püüavad.

Valitsuse asi on praegu selles arvamuste virvarris hoida riik töös ja vähendada survet haiglatele. Siinkohal ootaks selgemat sõnumit koroonameetmete asjus, mitte kogu aeg piirangutega edasi-tagasi rahmeldamist. Kui asi on selge ja konkreetne, küll ka maskidega harjutakse. Kui inimeste muresid kuulatakse ja neile kindlustunnet pakutakse, küll siis saab ka kahtlejad vaktsineerima.

Me kõik oleme koroonast ilmselt väsinud ja seni püsinud rahu säilitamine on ainus, mis aitab lootusetuna paistvas olukorras veelgi suurema kaose tekkimist vältida. Vabaduse hoidmiseks pole vaja kassapidaja ja piletikontrolöriga sõimelda, vaid teha ise lihtsaid väikseid asju, et nakkuse levikut piirata.