Valitsus peaks tunnistama vaktsineerimisel tehtud vigu ja vabandama nii vaktsineerimata kui ka vaktsineeritud inimeste ees, kirjutab erakonna Isamaa aseesimees Riina Solman.
Riina Solman: valitsus - on aeg vabandamiseks (100)
Kahetsusväärsel kombel on praeguse koroonakriisiga läbi põimunud ühiskonna süvenev polariseerumine headeks ja halbadeks inimesteks, kes on end lasknud vaktsineerida ja kes mitte. Koroonakriisi kommunikatsioonis tuleb mitu sammu tagasi astuda. Valitsuse kommunikatsioon koroonakriisi lahendamisel on üks suur sasipundar, mille keskmes asub lahendamata nõiaring – vaktsineerimata inimeste sildistamine tekitab neis vaktsineerimise vastu veel suuremat trotsi ja täisvaktsineeritutel on kaduma hakanud ohutunne. Osapoolte lepitamiseks tuleks astuda mitu sammu tagasi ja tunnistada oma vigu.
Koroonaviirus on väga muutlik. Igal nädalal tuleb meile uusi teadmisi selle kohta, kui nakkav on praegune delta tüvi. Sel ajal, kui koroonapassi kui «nakkusohutuse tõendit» loodi, arvati, et vaktsineeritud inimene on nakatumise eest kuni 20 korda kaitstum vaktsineerimata inimesest. Nüüdseks teame, et vaktsineeritud inimesed, kes viimase doosi said 5-6 kuud tagasi, nakatuvad vaktsineerimata inimestest keskeltläbi vaid kaks korda vähem. Kuigi valitsus enam ei kutsu koroonapassi nakkusohutuse tõendiks, pole muu poliitika ega retoorika passi kasutamise osas muutunud. See on vaid üks näide, kuidas valitsuse sõnumid on irdunud reaalsusest.
Inimesed panevad tähele, kui väljaütlemised ei vasta tegelikkusele. See tekitab usaldamatust kõige suhtes, mida valitsus kommunikeerib ning muudab õõnsaks üleskutsed vaktsineerima minna. Selle kõige juures on valitsuse tegevused välja kujundanud olukorra, kus tark eliit õpetab rumalat pööblit õigesti käituma. Loodud on jälle kaks Eestit – hea, tark ja valgustatud Eesti, kes kuulab sõna ja käib end vaktsineerimas, ning halb, vastutustundetu ning rumal Eesti, kes pole vaktsineeritud ja usub vandenõuteooriaid.
Paraku on tõde nende kahe vahel. Suurem osa vaktsineerimata inimesi ei usu vandenõuteooriaid, aga neil on hirmud oma isikliku või ka laste tervise pärast. Ometi tunnevad nad trotsi, sest tunnevad, et neid on lahterdatud lamemaalastega samasse mustvalgesse kategooriasse. Seda ei pruugi olla teinud meie valitsusliikmed ise, küll aga nende erakonnakaaslased ja pooldajad. Tavalise inimese jaoks on see üks ja sama seltskond.
Mulle kirjutas üks 72-aastane proua, kes on kevadel saanud ühe vaktsiinidoosi. Teist doosi ta teha pole saanud, sest esimesel doosi järgselt tekkisid tugevad kõrvalmõjud ja tervis on korrast ära siiani. Ta on nakkuse suhtes väga ettevaatlik, tahaks küll vaktsineerida, aga tervis ei luba. Ta kannab maski ja järgib kõikvõimalikke ohutusreegleid. Ometi tunneb ka tema, et temasse suhtutakse justkui teise järgu kodanikku, teda halvustatakse, sest ta pole täielikult vaktsineeritud. Kõige suuremat hirmu aga tunneb ta nende vaktsineeritud inimeste ees, kes ennast nakkusohutuks pidades ohutusreegleid ei täida ning talle viiruse edasi võivad anda.
Minagi tunnen praegu väga suurt lahknevust loogika ja reeglite vahel. Põen parajasti koroonaviirust, aga minu lähikontaktne vaktsineeritud abikaasa ei pea isegi PCR testi tegema, rääkimata eneseisolatsioonist. Selliseid inimesi on ilmselt Eestis tuhandeid, kes põhimõtteliselt saavad lähikontaktsena koroonapassi alusel vabalt viirust edasi kanda. Minu abikaasa on õnneks vastutustundlik inimene ning testib ennast sellegipoolest. Õnneks ka mina põen viirust ilma palaviku, peavalu ja hingamisraskusteta. Olen kindel, et tänu vaktsineeritusele.
Valitsus tundub vaktsineeritud lähikontaktsete probleemi ees olevat oma pea liiva alla peitnud, sest viiruse levikus süüdistatakse ainult vaktsineerimata inimesi. See omakorda tekitab vaktsineeritud inimestes viha, mida kanaliseeritakse vaktsineerimata inimeste vastu, mis aga vaktsineerimata inimestes tekitab trotsi vaktsiinide vastu.
Niimoodi me ühiskonnana edasi minna ei saa. Annan endise kommunikatsioonijuhina valitsusele mõned soovitused, kuidas kommunikatsiooni parandada:
Rääkida tõtt ja tunnistada vigu
Praegu on valitsus justkui koroonapassi lõksus. Kuigi seda on reklaamitud kui nakkusohutuse tõendit, on sellest saanud nakatamise luba. Selle asemel, et veelgi rohkem panustada koroonapassi kasutamisele nakkusohutuse tõendina, tuleb tunnistada, et teadmised nakatumisest on ajas muutunud. Vaktsiinid ei kaitse mitte nakatumise ja nakatamise eest, vaid aitavad haigust kergemini läbi põdeda. Just sellisena tuleb vaktsiine inimestele tutvustada. Koroonapass on hea selleks, et selle abil saab käia välismaal. Akuutse tervisekriisi lahendamiseks sellest kasu pole ning seda tuleb selge sõnaga välja öelda.
Ühtne sõnum
Tegutseda tuleb kriisikommunikatsiooni skeemi põhiselt. See puudutab kogu valitsust ja allasutuste juhte. Kaasata tuleks ka suuremate omavalitsuste juhte, kes kipuvad isetegevust tegema. Valitsus peab olema suuteline looma ministeeriumite ja allasutuste vahelise ühtse infovoo. Seda infot peaks jagama täpselt paika pandud isikute kaudu usaldusväärsetes riiklikes kanalites. Sõnum peab olema arusaadav ning pressikonverentsid ei tohiks muutuda heietamiseks. Praegu tuleb näiteks Tanel Kiigelt igapäevaselt palju sõnavahtu, aga sellest meelde eriti ei jää midagi.
Lõpetada inimeste lahterdamine
Praegu lahterdab valitsus inimesi vastutustundlikeks ja vastutustundetuteks. See tuleb lõpetada. Piiranguid tuleks kehtestada kõikidele inimestele, sest vaktsineerimata inimesed pole ohtlikud vaktsineerituile, pigem vastupidi. Sealjuures tuleks olukorda selgitada ja paluda vabandust kõigi inimeste ees. Vaktsineeritud inimestelt tuleks paluda vabandust selle eest, et hoolimata varem räägitust tuleb hakata ka nende liikumist piirama. Vaktsineerimata inimestelt tuleb paluda vabandust sildistamise eest.
Laste kiirtestimist puudutav kommunikatsioon täpseks
Mis aga kõige olulisem – otsemaid tuleb lõpetada laste lahterdamine vastutustundlikuks ja vastutustundetuks. Esiteks ei otsusta lapsed ise oma vaktsineerimise üle ja teiseks on laste tanki lükkamine ebamoraalne ja südametu. Homme lähevad lapsed kooli ja me hakkame neid kiirtestima. Lapsevanemana on mul juba ette mure, sest testid ei ole sellised kui lubati - «millega ka 5-aastane laps hakkama saab». Olge palun esmaspäeval valmis koolidele ja lastevanematele täpsete juhiste jagamiseks ja kiirtestimisest tulenevate pingete maandamiseks. Infovajaduse kasvades peab olema võimalik kohest täpset avalikku teavet jagada ehk kava selgitamiseks tervele ühiskonnale.
Ma siiralt loodan, et valitsuse liikmed on piisavalt enesekriitilised ja suudavad mõista, et nad pole ilmeksimatud. Sellises olukorras pole me keegi. Vahel tuleb lepituseks lihtsalt hoog maha võtta ja astuda paar sammu tagasi. Küll rahvas saab sellest aru.