TTÜ professor Jarek Kurnitski. FOTO: Eero Vabamägi

Rohepöörde ja kliimaneutraalsuse diskussioon hakkab kalduma teemast kõrvale. Tasuks arutleda, kuidas rohepööret teostada põhiliselt nende asjade kaudu, mida nagunii heaolu kasvatamiseks või muudel põhjustel teha vaja oleks, kirjutab akadeemik, hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuuleme järjest rohkem, et äkki see rohehullus võiks meist mööda minna. Kas selline mõtlemine on tõsiselt võetav? Kui isegi väga tahaks, väikeriik suurt laeva pöörata ei suudaks. Eriti kui sarnase söeenergeetikaga suurriik Poola on suutnud endale präänikud välja rääkida ja usinalt rohepöördesse panustama hakanud.

Kui miski on üllatav, siis see, et Euroopa tasemel rohepöörde vastased peaaegu puuduvad ning «Fit for 55» eesmärki on saatnud heakskiitev mõmin. Üldine suhtumine on pragmaatiline: loome turumehhanismid, investeerime, teenime kasumit, parandame heaolu ja konkurentsivõimet. Nii on tegelikult tegutsetud ka Eestis. Suures osas Euroopa rahaga investeerime varustuskindluse tagamisse ja Vene elektrisüsteemist lahutamisse, millesse maksumaksja panus on tagasihoidlik. Eesti inimeste usku tegevuste mõttekusse näitab roheelektri ettevõtte börsile tulek ja tõeliseks rahvaaktsiaks saamine.