N, 2.02.2023

Mart Raamat: kütuste hinnad ei ole veel laes

Mart Raamat
, Eesti Õliühingu tegevjuht
Mart Raamat: kütuste hinnad ei ole veel laes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Raamat
Mart Raamat Foto: Sille Annuk
  • Paljud OPEC+ liikmesriigid ei suuda isegi oma praegust kvooti täis toota
  • Naftahoidlad nii siin- kui sealpool Atlandit on hakanud kiiresti tühjenema
  • Väga suure tõenäosusega jõuame lähiajal 100-dollarilise naftahinnani

Lühiajaliselt ei ole meie autojuhtidele häid uudiseid tulemas, pigem vastupidi, kirjutab Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

Eesti autojuhid on pidanud viimaste kuude jooksul kohanema uute ja hirmutavate hindadega – tanklapostidel säravad numbrid, mida varem ei osatud näha ka kõige halvemas unenäos. Pannes kütuse hinnatõusu laiemasse konteksti, võib öelda, et mootorikütuste tarbijatel on veel hästi läinud, kuna näiteks elektri ja maagaasi puhul on turuhinnad veelgi utoopilisematesse kõrgustesse kerkinud.

Ühelt poolt tahaksid tarbijad loota, et rekordhinnad kütuseturul on selleks korraks oma lae leidnud, teisalt on hirmutavad näited teised energiatooted, mille põhjal võiks ennustada, et mootorikütustel on hinnatõusuks veel ruumi küll.

Kuigi kütuse tanklahindade kujunemine sõltub paljudest teguritest, on hobianalüütikutele neist kõige arusaadavam ja lihtsamini jälgitav nafta maailmaturuhinna liikumine. Euroopa turupiirkonda mõjutav Brenti toornafta on alates juuni algusest püsinud tasemetel, mida viimati nähti 2018. aastal.

Mõne päeva eest testis Brenti barrelihind ka viimase seitsme aasta hinnalage 86,5 dollarit barreli kohta ning teatav hingetõmme tuli alles kolmapäeval uudise peale, et Euroopa Liit ja Iraan jätkavad dialoogi Iraani tuumaprogrammi üle. Pikalt pausil olnud läbirääkimiste edukas kulminatsioon lubaks taas maailmaturule praegu sanktsioonide käes vaevleva suure naftatootja barrelid ja aitaks lõdvendada tarbijaid kägistavat tootmisdefitsiiti.

 

2 MÕTET

Mootoribensiini suvine müügiperiood asetab meie tarbijad naabritest halvemasse seisu. Selle muutmine tooks kuni 3,5 senti madalama hinna kevadel.

Eesti kütuseturu kvaliteedi- ja bürokraatianõuded on naabrite omast tunduvalt karmimad. Regulatsioonide leevendamine aitaks vähendada kütusefirmade kulusid ja hinnasurvet tarbijatele.

Tasub märkida, et kõigi eelduste kohaselt vältavad läbirääkimised veel mitu kuud – seetõttu ei tasu loota, et sellest geopoliitilisest tegurist saaks võluvits, mis kütusehindasid lähiajal langetaks.

Nagu iga vabaturul kaubeldava toote puhul, on ka toornafta peamiseks hinnakujundajaks nõudluse ja pakkumise tasakaal. Kui 2020. aasta aprillis langesid naftahinnad ajalooliselt negatiivsele hinnatasemele, oli selle anomaalia peamine põhjustaja reaalselt tekkinud olukord, kus nõudlus nafta järele oli nii drastiliselt vähenenud, et turuosalised pidid peale maksma, et keegi neilt musta kulla ära ostaks.

Praegu on naftaturg kiikumas teise äärmusesse – igal pool maailmas on inimeste ja kaupade liikuvus taastunud ja mõnedel turgudel on naftanõudlus isegi suurem kui enne pandeemia algust. Samas on naftakartell OPEC+ hoidnud siiani tootmisvõimsuste kasvatamise kaane all ja viimased uudised näitavad, et paljud kartelli liikmesriigid ei suuda isegi oma praegust kvooti täis toota.

Samuti on USA kildanaftatootjad, kes varem on olnud nafta maailmaturule hinnalae seadja, keskendunud investeeringute ja tootmisvõimsuse kasvatamise asemel investoritele tootluse toomisele. Seetõttu on naftahoidlad nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani hakanud kiiresti tühjenema ja turg on reageerinud sellele arusaadavalt «pullijooksuga» ehk hinnatõusuga.

Ka lähimad kuud ei tõota tarbijatele midagi roosilist. Üle maailma ulmelistes kõrgustes püsivad maagaasi- ja isegi kivisöehinnad suunavad paljusid energiafirmasid otsima soojus- ja elektrienergia tootmiseks alternatiivseid kütuseid. Nii on oodata, et paljud kõrgete kütusehindade all ägisevad arenguriikide ja osalt ka arenenud maailma energiatootjad pöörduvad tagasi «vana hea nafta» poole, et samuti laes olevat energianõudlust rahuldada.

Kuna kütteperiood on põhjapoolkeral veel ukse ees, siis ilmselt avaldavad sellised tendentsid just lähikuude naftanõudlusele ja seeläbi ka hinnale arvestatavat mõju. Kuigi paljude juhtivate tarbijate riigipead – Indiast USAni – on kutsunud OPEC+ riike üles oma tootmistasemeid tõstma, on raske ette näha üllatust, mis naftakartelli lähiajal oma tootmist arvestatavalt suurendama paneks.

Maagaasi bitcoin’ilik hinnatõus on kiire ja see on meelitanud paljud investorid suure tootluse lootuses ka varem nišituruks olnud kütuste lõpptoodete turule.

Lisaks turu fundamentaalsetele teguritele on märgatavalt tõusnud finantsinvestorite huvi naftaturu vastu. Riikide poolt koroonapandeemia ületamiseks trükitud sularahahunnikud on jõudmas või juba jõudnud finantsturgudele ja otsivad parimaid investeerimisvõimalusi. Maagaasi bitcoin’ilik hinnatõus on kiire ja see on meelitanud paljud investorid suure tootluse lootuses ka varem nišituruks olnud kütuste lõpptoodete turule. Nii on kasvanud jaeinvestorite roll diislikütuse ja mootoribensiini Euroopa kauplemisturul.

Tanklate hinnakujunduse aluseks on aga just nende lõpptoodete maailmaturuhinnad. Seetõttu ei ole odava raha toel toornaftastki suurema hinnakasvu läbi teinud diislikütuse-mootoribensiini hulgituru väljavaade hea uudis kütusetarbijatele.

Lisaks on lõpptoodete hinda Euroopa turul kergitanud ka rekordiline gaasihind. Toornafta töötlemine mootorikütusteks toimub rafineerimistehastes, mis kasutavad oma tootmisprotsessis suures koguses maagaasi. Viimase hinnatõusu tõttu on arvestataval määral tõusnud ka nafta töötlemise omahind. Seega lähiajal ei ole ilmselt meie autojuhtidele häid uudiseid tulemas, pigem hoopis vastupidi.

Sellel nädalal väljendas maailma ühe suurima investeerimisfondi Blackrock tegevjuht arvamust, et väga suure tõenäosusega jõuame lähiajal 100-dollarilise naftahinnani. Riskialtimad turuosalised on panustamas isegi kuni kaks korda kõrgema naftahinnalae purustamisele. Pikemas perspektiivis näeb siiski valdav osa analüütikutest, et tootmine taastub nii naftariikides kui ka USA kildanaftasektoris ja naftaturg jõuab taas tervisliku nõudluse-pakkumise tasakaaluseisundini.

Siiski suutis maailma suurima naftatootja, saudide riikliku Saudi Aramco tegevjuht meetilga naftapotti poetada, kui tundis hiljuti «suurt muret» selle üle, et märgatavalt vähenenud investeeringud naftatootmisse tekitavad veel järgmise aasta jooksul turule uue pakkumisdefitsiidi. Seega on ka võimalik, et praegused kõrged ja prognooside järgi veelgi tõusvad naftahinnad võivad jääda pikemaks ajaks hinnakoridori püsima.

Mootoribensiini tarbijad «naudivad» Eesti maksupoliitika tõttu naabritest märksa kallimat kütust.

Kõige eelneva peale võib Eesti kütusetarbija pea ahastusest langetada ja küsida, kas kõik ongi kadunud ja kaotatud ning kõrged tanklahinnad on tulnud selleks, et jääda? Kuigi maailmaturul toimuvat ei ole võimalik Eestil mõjutada, siis tarbijale kujunevast kütusehinnast ca 50 protsenti sõltub riigi maksudest ja regulatsioonidest.

Kui diislikütuse tarbijale annab leevendust valitsuse õige otsus lükata edasi järgmisse aastasse planeeritud aktsiisitõus, siis mootoribensiini tarbijad «naudivad» Eesti maksupoliitika tõttu naabritest märksa kallimat kütust. Lisaks maksudele mõjutavad kütuse hinnakujundust ka muud riiklikud regulatsioonid ja nõuded ning siin on võimalik riigil tarbija hinnakoormat kergendada.

Mootoribensiini suvise müügiperioodi muutmine, mis praegu asetab meie tarbijad naabritest halvemasse seisu, tooks kuni 3,5

enti madalama hinna kevadel. Lisaks on avalik saladus, et Eesti kütuseturu kvaliteedi- ja bürokraatianõuded on penikoorma kaugusel naabrite omast. Regulatsioonide ülevaatamine aitaks vähendada kütusefirmade administratiivkulusid ja ühtlasi väheneks hinnasurve tarbijatele.

Seega on valitsusel käes teatud võimalused pakkuda kevadel tormikaitset meie autojuhtidele. Sest ilmaprognoos ennustab naftaturule lähemas perspektiivis järjest tugevamaid tuuleiile ja vihmavalanguid, millega meie tarbijad kindlasti pihta saavad.

Märksõnad
Tagasi üles