/nginx/o/2021/10/26/14167818t1h35cb.jpg)
Keskerakonna fraktsiooni eilne hääletamata jätmine riigikogus Mailis Repsilt saadikupuutumatus äravõtmise küsimuses näitab erakonna meeleheitlikku katset end iga hinna eest tugevana näidata ja mitte anda järele välisele survele.
Riigikogu võttis 56 poolthäälega saadikupuutumatuse Repsilt, keda süüdistatakse riigi ja oma raha segiajamises. Veidralt kõlab Keskerakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Karilaiu väide, et nad ei saanud seisukohta võtta sellepärast, et Reps ise ei tulnud riigikokku kõnet pidama. Kas siis keskerakondlased ei suuda ilma Repsita otsuseid langetada?
Samas ei ole keskerakondlaste hääletamata jätmises midagi uut. 2019. aastal võttis riigikogu 52 poolthäälega saadikupuutumatuse keskerakondlaselt Kalev Kallolt. Siis jätsid hääletamata Keskerakonna ja ka EKRE saadikud.
Kuid kas ei peaks olema erakonna eesmärk Repsi asjas tõe väljaselgitamine? Keskerakonna nõusolek temalt saadikupuutumatus ära võtta andnuks märku erakonna katsest jõuda tõele lähemale, mitte olla pidevalt meediaspekulatsioonide sihtmärgiks. Ka õiguskantsler Ülle Madise nentis riigikogus peetud ettekandes, et «… kohtumenetlust ja tõe selgumist kohtus on soovinud ka riigikogu liige Mailis Reps ise». Eemalejäämine omaenda saadikupuutumatuse arutelult ei viita just soovile tõde kohtus välja selgitada.
«Nõrku pekstakse,» ütles kunagi Venemaa president Vladimir Putin. Meenutatagu, et juba Edgar Savisaare aegadest saadik on Keskerakond üritanud endast tekitada kuvandit kui erakonnast, keda kõik pidevalt ründavad. Olgu selleks väidetavalt kallutatud meedia või teised, Keskerakonnale kambakat tegevad erakonnad, mõnikord isegi lääneriigid. Ent Keskerakond püsib kui kalju tormises meres. No pasarán!
Juba Edgar Savisaare aegadest saadik on Keskerakond üritanud endast tekitada kuvandit kui erakonnast, keda kõik pidevalt ründavad.
Just viimasel ajal on Keskerakond sattunud taas surve alla. Avalikkus on üles kutsunud ministrite Tanel Kiige ja Anneli Oti tagasiastumisele, kuid see on läinud kurtidele kõrvadele. Võib aimata Keskerakonna esimehe Jüri Ratase soovi pandeemiakriisis mitte paista pehme, sest järeleandmisi, kompromisse ja vabandusi võidakse tõlgendada nõrkuse märgina. Ratas võib tajuda plekke Keskerakonna revääril ohuna oma isiklikele ambitsioonidele – käitub ta ju kohati edasi kui peaminister ja suure tõenäosusega pole ta maha matnud lootust sellele postile kunagi naasta.
Kahvlis on ka Keskerakonna valitsuspartner Reformierakond, sest oravapartei võim sõltub Keskerakonna käitumisest. Saab ju Keskerakond teha koalitsiooni uuesti EKRE ja Isamaaga ning selle asjaolu tõttu pole Reformierakond väga valju häälega Keskerakonnaga seotud korruptsioonijuhtumeid tauninud. Reformierakond sai võimulegi just ühe korruptsioonijuhtumi tõttu, kui Ratas Porto Franco suhtes tekkinud kahtluste tõttu tagasi astus. Kummatigi jätab Keskerakonna korruptsioon jälje ka Reformierakonnale.
Peab lootma, et Eesti uurimisorganid teevad Repsi kaasuse menetlemisel oma tööd erapooletult ja põhjalikult, lähtumata mingist poliitilisest loogikast. See on parim lahendus kõigile.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)