/nginx/o/2016/02/10/5031669t1ha826.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/26/14167962t1hdc3a.jpg)
Eesti Mälu Instituut korraldab 26.-28. oktoobril Kultuurikatlas koos rahvusvahelise organisatsiooniga Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) IX Euroopa mälusümpoosioni.
Tallinnas toimub ligi 200 rahvusvahelise osalejaga Euroopa mälusümpoosion
Teisipäeval, 26. oktoobril kell 14.10 Kultuurikatlas algav sümpoosion on pühendatud 20. sajandi ajaloo ja ajaloomälu rollile kaasaja Euroopa identiteedi kujundamisel. Aruteludes pannakse erilist rõhku 20. sajandi Euroopa ajalooga tegelevate organisatsioonide deklaratsioonidele, programmidele ja parimatele praktikatele. Üritus toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.
IX Euroopa mälusümpoosion on Euroopa suurimaid mälufoorumeid, mis toob kokku lähiajaloo uurimise, mõtestamise ja õpetamisega tegelevad eksperdid ja teemahuvilised üle kontinendi. Tallinnast saab oktoobri kolmel päeval olulisim Euroopa lähiajaloo mõtestamise paik.
Kolm päeva kestval mälusümpoosionil osalevad õpetlased ja mäluasutuste esindajad mitmest Euroopa riigist, aga ka USAst, saabuvad ka ENRS-i liikmes- ja vaatlejariikide esindajad.
Esinejate seas on Euroopa Ajaloomaja (Brüssel) direktor Constanze Itzel, Eesti Kunstiakadeemia ajalooprofessor Linda Kaljundi, Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu president Dr Łukasz Kamiński, Mannerheimi Muuseumi (Helsinki) direktor Dr Kristina Ranki ja teised. Sümpoosioni erikülaline on justiitsminister Maris Lauri.
Tänavune sümpoosion keskendub koos- ja ebakõladele Euroopa mälukultuuris, mis on tugevasti mõjutatud 20. sajandi totalitaarsete režiimide pärandist. Mälusümpoosionil lahatakse lähiajaloo ja poliitika suhteid ja vaadeldakse erinevate mäluasutuste praktikaid Euroopa lähiajaloo õpetamisel ja teadvustamisel. Eraldi paneelis käsitletakse suhtumise muutumist Euroopa 20. sajandi ajaloosse 30 aasta jooksul pärast kommunismi kokkuvarisemist.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on sümpoosioni näol tegu Euroopa ühe olulisema lähiajaloo aruteluplatsiga, kus kohtuvad erinevad, ent siiski vastastikku mõistmist ja ühiseid väärtusi otsivad Euroopa 20. sajandi käsitlusviisid.
«Dialoog lähiajaloo üle on Euroopale jätkuvalt hädavajalik. Tallinn on mälusümpoosioni toimumiseks sobiv paik, sest möödunud sajandil sai Eestile osaks kolm totalitaarset okupatsiooni, millele järgnes keeruline taastumine tekkinud traumast. Eestis osatakse lähiajaloost õppust võtta ja seda tajutakse osana meie tänastest otsustest ning Euroopa identiteedist,» ütles Sergei Metlev.
«Sümpoosion toimub igal aastal erinevas Euroopa linnas. Pandeemiast tulenenud pausi järel kohtume seekord Tallinnas. Tahame ekspertide ja praktikute seas, kes 20. sajandi ajalooga igapäevaselt tegelevad, luua ühise Euroopa mälukultuuri. Sümpoosioni korraldatakse alates 2012. aastast. Selle aja jooksul on üritusest saanud oluline kogemuste ja teadmiste vahetamise platvorm, aga ka võimalus arutleda ebakõlade üle ning seista silmitsi eri vaatenurkadega,» ütles Rafał Rogulski, Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku direktor.
Sümpoosioni peakorraldaja on Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustik (ENRS) ning tänavune kaaskorraldaja on Eesti Mälu Instituut.
Eesti Mälu Instituut on Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustiku juures Eesti kui vaatlejaliikme esindaja. ENRS-i liikmesriigid on Saksamaa, Poola, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia; vaatlejariigid on Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Austria, Albaania ja Georgia.
Vaata galeriid Eesti Mälu Instituudi Facebooki lehel.
/nginx/o/2021/10/26/14167973t1hf5a6.jpg)
Mälusümpoosioni esimene päev järelvaadatavana:
Eestikeelse sünkroontõlkega:
Originaalkeeles:
Mälusümpoosioni teine päev järelvaadatavana:
Eestikeelse sünkroontõlkega:
Originaalkeeles:
Mälusümpoosioni kolmas päev järelvaadatavana:
Eestikeelse sünkroontõlkega:
Originaalkeeles: