Cyber Battle of Estonia on küber-häkkimisvõistlus kõigile 15-21 aastastele noortele, kes on huvitatud küberturvalisusest. Foto Cyber Battle of Tartu 2020 ürituselt Delta majas. FOTO: Margus Ansu

Ajal, kui küberkuritegevus muutub järjest jõhkramaks ja massiivsemaks, ei piisa enam koolis näpuvibutustest, millist parooli ei tohi netis kasutada. Õpilasi tuleb läbi mängulise õppe ja reaalsete kriiside lahendamise hakata kasvatama n-ö eetilisteks häkkeriteks, kes suudaksid kaitsta oma vanemaid ja vanavanemaid, kirjutab Tartu Ülikooli informaatika eriala tudeng ja Cyber Battle of Tartu 2020 osaleja Reena Seeba.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lugesin hiljuti, et üks 64-aastane naine Tallinnast maksis investeerimispetturitele 23 000 eurot. Ehkki see on juba sama tavaline uudis nagu teade järjekordsest liiklusõnnetusest, tundsin esimest korda ängi. Et kuidas see ikkagi on võimalik, et sajad Eesti inimesed on lasknud end telefoni teel ära tinistada libapanga töötajatel, laadinud nende juhtnööride järgi oma arvutisse mingi programmi ja andnud neile vabatahtlikult ligipääsu oma pangakontole.

Arvutasin kokku, et just nii kergelt on küberpätid Eestis 2019. aastast alates praeguseks teeninud ligi 10 miljonit eurot. See kõik kõlab eriti uskumatult seetõttu, et kõikvõimalikud asutused hoiatavad inimesi päevast päeva ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Lisaks lõppes alles hiljuti suur riiklik hoiatuskampaania «Ole IT-vaatlik». Aga hoiatused ei jõua adressaadini. Mida siis teha?