Laurits Leedjärv: toome tähed taevast maale

Astrofüüsik Laurits Leedjärv. Foto: Margus Ansu

Inimkonna pikaajaliseks püsimiseks planeedil Maa on vaja, et ta õpiks energiat tootma nii, nagu tähed seda miljardeid aastaid on teinud, kirjutab astrofüüsik Laurits Leedjärv.

Maailm hullub. Viiruse pandeemiast räsitud majandust kägistavad enneolematusse kõrgusse roninud energiahinnad, mis mõjutavad meie kõigi igapäevast elu. Rohepööre tekitab vastakaid arvamusi ja tundeid. Poliitikud sebivad ja sahmivad, lubades valijate huvides kasvõi loodusseadusi ümber teha.

Jah, loodus – kas me ikka mõistame, mis on tõeliselt looduslik, mida tähendab roheline? Tuul kui õhumasside liikumine, langeva vee potentsiaalne energia, aga ka maakoorde salvestunud fossiilkütused ja muidugi see, mida me nimetame päikeseenergiaks ja mille kinnipüüdmiseks on igasse Eestimaa nurka rajatud arvukalt päikesepõlde – kõige selle taga on ju tegelikult Päike kui planeedi Maa energiaallikas ja kliima kujundaja. Päikesel on ka teisi hoolealuseid planeete, aga võib üsna kindlalt väita, et ainult Maal leidub olendeid, kes vajavad mugavaks äraolemiseks järjest kasvaval hulgal energiat.

Päike on osake suuremast süsteemist, üks Linnutee galaktika umbes 200 miljardist tähest. Linnutee kuulub Kohalikku Galaktikarühma, kus ta on Andromeeda galaktika kõrval üks kahest suurest tõmbekeskusest, mille ümber koonduvad väiksemad, kääbusgalaktikad. Kolmas suurem galaktika selles rühmas on M33 ehk Kolmnurga galaktika. Kõik need kohalikud galaktikad on osa Virgo ehk Neitsi superparvest, mis omakorda kuulub veel suuremasse Laniakea superparve. Ja lõpuks on kogu universum üks tohutu galaktikate superparvede süsteem, mille paigutuses näib valitsevat teatud korrapära ja milles sisalduvate tähtede arvu tuleb kirjutada 22 või 23 nulliga.