Harri Kivilo: inimene peab ise energiavaesusest üle saama

Elektripistikud. Foto: Madis Veltman

Eesti on juba suvest 1992 alates olnud turumajanduslik riik, kus elanikud ise peavad olema valmis eluga toime tulema ka siis, kui ootamatult erakorralised olud tekivad, kirjutab arhitekt Harri Kivilo.

Energia ostmine rahvusvaheliselt turult ning Covid-19 taudi tekitatud majanduslik olukord võib peagi raskendada vaesuse riskipiiril olevate elanike elu. Justkui võttes eeskuju okupatsiooniaja elukorraldusest, on juba asutud arutama, kuidas või milliseid menetlusi peaks riik rakendama, et «energiavaesus» ei pääseks halvama mitte ainult toimetulekuabi vajavate, vaid ka praegu veel hakkama saavate kodanike elu. Ent ometi on Eesti juba suvest 1992 alates olnud turumajanduslik riik, kus elanikud ise peavad olema valmis eluga toime tulema ka siis, kui ootamatult erakorralised olud tekivad.

Ilmselgelt on kõigil võimalik midagi ise ära teha. Säästlikult saab mitte ainult elektri-, vaid ka teisi energiaid kasutada, ilma häirivat ebamugavust tundmata. Energiahindade suurenemine mõjutab ka igapäevaste toiduainete maksumust, kuid ka siin pole sünnis riigilt abi paluda. Statistiliste andmete kohaselt oleme senini ühel toiduajal ülejäänu jäätmeteks visanud suuremal hulgal kui teised Euroopa riikide elanikud, selmet ülejäänut järgmisel päeval muudetud viisil uuesti söögilauale panna. Kunagisi riiklikult reguleeritud hindu me enam ju ei taha tagasi saada. Toiduainetööstuski võiks energiahindade tõusu kasutada pakendite kulutuste vähendamiseks.