Majandus- ja taristuminister Taavi Aas FOTO: Sander Ilvest

Hiljuti Postimehes ilmunud intervjuus ütles president Alar Karis, et ta ootab minu argumente, miks ma ei toeta Euroopa Komisjoni (EK) «Fit55» algatust ehk kuidas liikuda energeetikas, transpordis ja ka laiemalt rohelisema maailma poole.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olgu kohe alustuseks öeldud, et inimkond, sealhulgas ka Euroopa Liit (EL) ja Eesti, peavad vähendama oma jalajälge keskkonnale, mis meist jääb tulevastele põlvedele. Siin ei ole üldiselt suuri erimeelsusi, küsimus on, kuidas ja mis tempos edasi liikuda. Ka president ise ütleb intervjuus tasakaalukalt: «On vaja selgeks teha, milliseid samme astuda. Küsimus on, et kui pika tee me ette võtame ja kui kärsitud oleme. Küsimus on tähtaegades ja selles, kui realistlikud on eesmärgid.» Samuti pole heite vähendamise vastu olnud ei eelmine ega praegune valitsus – vastupidi, oleme juba astunud samme, et süsiniku jalajälge vähendada, ja kavatseme teha seda ka edaspidi. Näiteks juba eelmisel aastal oli pool Eestis toodetud elektrist roheenergia, mis on nii ELi kui üldiselt maailma kontekstis väga kõrge näitaja. Ja isiklikult mind on tagurlik süüdistada rohevastasuses, 2017. aastal kutsusin linnavalitsusse roheliste esindajad.

Ehk suures pildis teame kõik, mida tuleb saavutada: vähendada autosõite, kulutada vähem elektrit ja toota särtsu pigem õhust, veest ja päikesest, mitte põlevkivist või kivisöest, süüa vähem liha, reisida hädapärast, osta vähem tarbekaupu, lasta metsal kasvada, taaskäidelda tooteid võimalikult suures ulatuses jne. See kõik on mõistlik ja väga ilus. Aga...