:format(webp)/nginx/o/2021/10/20/14154058t1hcebd.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/20/14154058t1hcebd.jpg)
- Elektri ja gaasi hind suurendab toiduainete hinda nelja protsendi võrra
- Hinnatõus viib rahvast paratamatult tasakaalustamata toitumise juurde
- Peaksime vähendama kodumaise toidukraami käibemaksumäära
Toidutööstuses on hetkel meeletu surve hindadele, sest kõikide sisendite hinnad on juba tõusnud või tõusmas. Kuidas lahendada olukord nii, et ka hinnatundlikel tarbijatel oleks võimalik jätkuvalt soetada kvaliteetseid tooteid? kirjutab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Me kõik näeme, mis on toimunud näiteks elektri ja gaasiga, samuti tööjõukuludega. Oleme arvutanud, et kõik see suurendab meie tööstuses lõpptoodangu hindu nelja protsendi võrra. Pöörame küll erilist tähelepanu toodangu kvaliteedile ja seal kunagi kompromisse ei tee, aga hinnatõusu mõju turul tervikuna on äärmiselt muret tekitav.
Siia tuleb lisada ka saabuv maamaksutõus, sest riigikogu menetleb parajasti eelnõu, millega korraldatakse järgmine maa korraline hindamine. Maa väärtuse suur kasv tähendab lähitulevikus maamaksu olulist kerkimist, kuigi riik plaanib muudatustega vähendada lubatud maksimaalseid maamaksumäärasid ja kehtestada maamaksu summa aastasele kasvule kümneprotsendilise piirmäära. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis kajastub kodumaise toidu hinnas. Enamikku teisi tootmissektoreid sisendite osas ju ei maksustata.
/nginx/o/2021/09/28/14100791t1hc709.jpg)
See hinnatõus puudutab otseselt rahvatervist, sest suunab hinnatundlikumad inimesed tasakaalustamata toitumise juurde.
Uuringute järgi on Eestis viiendik täiskasvanutest rasvunud ja selle tulemusega oleme Euroopas paraku tipus. Rahvastiku tervise arengukava aastani 2030 toob põhilise mittenakkushaiguste riskitegurina välja just tasakaalustamata toitumise. WHO prognoosi järgi on 2025. aastaks koguni 62 protsenti Eesti elanikest üleliigse kehakaaluga.
Toidukaupade hinnatõus ainult võimendab seda. Selleks, et ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaalu vähendada, on vaja samal ajal tegeleda nii tasakaalustatud toitumise kui ka liikumise edendamise küsimustega. Loomulikult saab riik sekkuda tervislikke eluviise propageerivate tegevustega, kuid inimeste ostukäitumist saab suunata ka maksupoliitika abil.
Näiteks Soomes on toidukaupadele kehtestatud madalam, 14-protsendiline käibemaksumäär. Ka Lätis kehtib piirkonnale omastele puu- ja köögiviljadele ning marjadele viieprotsendine käibemaksumäär, mis on osutunud väga tõhusaks sammuks.
Nii on kodumaised tegijad muudetud konkurentsivõimelisemaks ning vähendatud toidukaupade hinnasurvet. Läti on flirtinud mõttega laiendada madalamat käibemaksumäära ka piimale, leivale, lihale ja munadele.
Aeg-ajalt on säärane maksudebatt ka meil olnud, kuid praegustes oludes võiks sellega palju põhjalikumalt jätkata. Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus puudub kohalikule toidule soodsam käibemaks. Samas võimaldaks see toetada tervislikku ostukäitumist, turgutada kodumaiste tootjate konkurentsivõimet ja vältida karmi hinnatõusu osale esmatarbekaupadele.
Teame, et eestlased eelistavad küll kodumaist toidukraami, kuid on samas väga hinnatundlikud. Seda eriti siis, kui Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopa üks kõrgemaid. Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või suisa nullkäibemaks.
Kindlasti suurendab maksuerisus maksuriski ja administreerimise kulusid ning soodustust saavad ka need, kes tegelikult ei vaja riigi tuge, kuid kokkuvõttes võimaldaks kodumaistele toidukaupadele kehtestatud soodsam käibemaksumäär vähendada rahvatervisega seotud riski ja tuua sel moel kasu riigile tervikuna.