Andrei Kuzitškin: kas Eesti peaks kartma massilist venelaste sissevoolu?

Andrei Kuzitškin.  Foto: Liis Treimann

Ei saa välistada, et Venemaa majandus- ja poliitilise kriisi süvenedes suureneb Venemaalt väljarändajate vool, muutes kvalitatiivselt Eesti ühiskonda, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Juunis 2021 korraldas Venemaa sotsioloogiateenistus Levada venelaste seas järjekordse emigrantlike meeleolude teemalise uuringu. Selgus, et 22 protsenti vastanutest sooviks Venemaalt lahkuda, et asuda alaliselt elama välismaale. Seejuures oli emigreeruda soovijate osakaal 18–24-aastaste noorte hulgas 48 protsenti ja 25–39-aastaste seas 33 protsenti. Tuleb märkida, et viimase kolme aasta jooksul ei ole emigrantlikud meeleolud Venemaal muutunud. Inimesed hindavad küllaltki adekvaatselt oma võimalusi välismaal tööd ja taskukohast eluaset leida ning saavad aru, et see on väga raske. Sellest hoolimata kasvab Venemaalt pärit migrantide vool igal aastal.

Samal ajal on dünaamika üsna huvitav. Venemaa statistikateenistuse (Rosstat) ametlikel andmetel emigreerus 1997. aastal, kui hakati ametlikult lubama vabalt välismaale sõita, Venemaalt 233 000 venemaalast. Seejärel hakkas laine vaibuma ja 2000. aastal kahanes väljarändajate arv 32 000ni. 2006. aastal taastus kasv ja 2019. aastal emigreerus Venemaalt ligi 400 000 inimest. Siis algas pandeemia ja piirid suleti.