/nginx/o/2021/10/20/14153341t1hff84.jpg)
Iga sõda lõppeb mingisuguse kokkuleppega. Ka tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste alistumine ristisõdijatele 13. sajandil sai teoks kokkulepete teel, kirjutab ajaloolane, Tartu Ülikooli teadur Mihkel Mäesalu.
Iga sõda lõppeb mingisuguse kokkuleppega. Ka tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste alistumine ristisõdijatele 13. sajandil sai teoks kokkulepete teel, kirjutab ajaloolane, Tartu Ülikooli teadur Mihkel Mäesalu.
Kuna niivõrd kaugest ajast on säilinud suhteliselt vähe dokumente, on ajaloolaste käsutuses vaid kolm seesuguseid leppeid kirjeldavat teksti: Vannema muinasmaakonna kuralaste alistumine 1230. aastal, saarlaste alistumine Saksa ordule ja Saare-Lääne piiskopile 1241. aastal ja semgalite alistumine Riia peapiiskopile ja Saksa ordule 1272. aastal.