AK ⟩ Ajaloolised lepingud: saarlaste läbirääkimised ristisõdijatega lõppesid alistumisleppega (3)

Mihkel Mäesalu
, ajaloolane, Tartu Ülikooli teadur
Copy
Ordumeistri ürik 1241. aastal saarlastega sõlmitud alistumisleppe kohta (pilt on pärit Rootsi riigiarhiivist)
Ordumeistri ürik 1241. aastal saarlastega sõlmitud alistumisleppe kohta (pilt on pärit Rootsi riigiarhiivist) Foto: Wikimedia Commons

Iga sõda lõppeb mingisuguse kokkuleppega. Ka tänapäeva Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste alistumine ristisõdijatele 13. sajandil sai teoks kokkulepete teel, kirjutab ajaloolane, Tartu Ülikooli teadur Mihkel Mäesalu.

Kuna niivõrd kaugest ajast on säilinud suhteliselt vähe dokumente, on ajaloolaste käsutuses vaid kolm seesuguseid leppeid kirjeldavat teksti: Vannema muinasmaakonna kuralaste alistumine 1230. aastal, saarlaste alistumine Saksa ordule ja Saare-Lääne piiskopile 1241. aastal ja semgalite alistumine Riia peapiiskopile ja Saksa ordule 1272. aastal.

Samuti on säilinud kaks varasemaid leppeid täpsustanud ja täiendanud dokumenti – Saksa ordu lepe saarlastega aastast 1255 ning ordu lepe kuralastega aastast 1267. Loetletu kõrval on säilinud ka kaks paavsti viitselegaadi Aulne Baudouini lepet kuralastega aastatest 1230–1231. Kuna need erinevad märgatavalt ülejäänutest ja kehtisid vaid mõne aasta, ei käsitleta neid selles artiklis.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles