Juhtkiri ⟩ Võitlus Poola nimel

Poola peaminister Mateusz Morawiecki Foto: Ronald Wittek/Pool

Poola ja Euroopa Komisjon on jõudnud aastaid kestnud vaidluses Poola kohtusüsteemi reformi vastavuse üle õigusriigi põhimõtetega üha teravamasse vastasseisu. Niihästi Euroopa Liidu, Poola kui ka Eesti huvides on, et vaidlus leiaks lahenduse, mis aitaks muuta liitu tugevamaks.

Õigusriigi põhimõte on üks õiglase ühiskonna alustalasid – kohtusüsteem peab olema sõltumatu, et võim ei saaks hakata oma kodanikke fabritseeritud süüdistuste alusel karistama või omavolitsema. Õigusriigi põhimõte on selge ja vaieldamatu printsiibina, kuid saatan on detailides, millega kohtute tegevust korraldatakse.

Mitte ükski kohus ei ole ega saa olla ühiskonnast täiesti sõltumatu – mingil moel tuleb kohtunikud ametisse nimetada ja nende tegevust korraldada. On arutelu koht, millal regulatsioonid muutuvad kohtu sõltumatust mõjutavaks, ja selle üle Poola vaidlus Euroopa Komisjoniga Euroopa Kohtus käibki.

Õigusriigi küsimused on siiski vaid üks tahk Poola vägikaikaveost ELiga. Eile andis Poola peaminister Mateusz Morawiecki aru Euroopa Parlamendi ees Poola konstitutsioonikohtu 7. oktoobri otsuse üle, mille järgi on osa Euroopa Liidu lepingute artikleid riigi konstitutsiooniga ühitamatud. Otsus sai Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja paljude Euroopa Parlamendi liikmete terava hukkamõistu osaliseks.

Põhiline süüdistus on, et Euroopa Liiduga ühinedes tunnistasid liikmesriigid Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust liikmesriikide õiguse üle. Morawiecki väitis vastu, et ELi õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse suhtes kehtib üksnes valdkondades, mille liikmesriigid on delegeerinud ELi pädevusse. Samamoodi on Euroopa Liidu seaduste ülimuslikkust tõlgendanud ka Eesti õigusteadlased.

Euroopa Kohus on väljendanud aga seisukohta, mille järgi alluvad ka Euroopa Liidu liikmesriikide põhiseadused Euroopa seadustele ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus on absoluutne. Et ELi ja liikmesriikide suhted on pidevas dünaamilises arengus, on vaidlused pädevuse piiride üle paratamatud ja need tulebki lõpuni vaielda.

Von der Leyen võttis Poola konstitutsioonikohtu otsust väljakutsena Euroopa Liidu põhialustele ja Euroopa õiguskorrale, lisades, et Euroopa Komisjon kaalub tõsiselt õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi rakendamist. See tähendab võimalust peatada ELi maksed Poolale, kuni see on taganud õigusriigi toimimise.

Euroopa Parlamendi sõnavõtjate eilne üksmeel sanktsioonide nõudmisel Poola vastu ei pruugi siiski olla pikas perspektiivis kõige viljakam lähenemine. Kiired, jõulised ülaltpoolt peale surutud meetmed jätavad suhetesse liikmesriikidega paratamatult armid, mis tulevikus ette tulevate uute kriiside puhul võivad kujuneda saatuslikuks.

Eesti huvides on tugevad rahvusvahelised organisatsioonid ja hästi toimiv õigusriik. Eestile on samuti olulised head suhted Poolaga kui erakordselt olulise NATO liitlasega piirkonnas. Ja Eestile on oluline ka see, et Euroopa Liit säiliks suveräänsete riikide ühendusena, mitte ei kujuneks keskvõimu domineeritud bürokraatlikuks monstrumiks.

Nende eesmärkide nimel peaksime püüdlema toimiva lahenduse poole võitluses Poola südame ja koostöö nimel.