Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

RAHVASTIK Igaüks võib sattuda Eesti rahvastiku rahvusvahelisele portreele

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse professoril Allan Puuril (paremal) ja uuringute projektijuhil Tiina Tambaumil on kiired ajad – Eestis tuleb üheaegselt läbi viia kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse professoril Allan Puuril (paremal) ja uuringute projektijuhil Tiina Tambaumil on kiired ajad – Eestis tuleb üheaegselt läbi viia kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut. Foto: Sander Ilvest

Järgmisel nädalal algavad Eestis kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut: Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) ning vananemis­uuring (SHARE). Mõlema uuringu Eesti-poolne eestvedaja on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus. Mis uuringutega on tegu ning mida uut loodetakse Eesti rahvastikuarengu kohta teada saada, selgitavad TLÜ rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja uuringute projektijuht Tiina Tambaum.

EPSU tulemustest peaksime nägema, millised muutused on toimunud ja toimumas pereprotsessides, sündimuses ja vananemises. Näiteks, kuidas erineb pärast eelmist uuringut (2004–2005) täisikka jõudnud põlvkondade pereloome: kas üksikuks jäävate noorte naiste ja meeste arv on suurenenud, kas perede püsivus on languses või tõusuteel? Eelmisel aastal Pere Sihtkapitali tellitud noorte uuring näitas, et praegused gümnaasiumiealised soovivad endale keskmiselt vähem lapsi kui rahvastikukao vältimiseks oleks vaja. EPSUst saame teada, kas soovitud laste arvu vähenemine on laiem ja puudutab teisigi nooremaid vanusrühmi.

Tagasi üles