Kahe varasema uuringu põhjal, mis viidi läbi vastavalt 1990. aastate ja nullindate keskel, võib eestlaste ja rändetaustaga mitte-eestlaste perekäitumise puhul välja tuua mitmeid erinevusi. Näiteks sai tänapäeval nii harjumuspärane vabaabielu eestlaste seas valdavaks kooselu alustamise viisiks juba 1970. aastatel, mitte-eestlaste hulgas aga alles paar aastakümmet hiljem, hoolimata samast ühiskondlikust ruumist. Kooselude vähese püsivuse mõttes on mõlemad rühmad üsna sarnased, kuid Eestis sündinud sisserändajate järeltulijatel võtab pärast esimese kooselu lagunemist uue kaaslase leidmine mõnevõrra kauem aega.
/nginx/o/2021/10/19/14151291t1h25ef.jpg)
/nginx/o/2021/10/19/14151295t1h7c23.jpg)