Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Aare Abroi: ohjakem viirust – nüüd ja kohe

Copy
TRT03: AARE ABROI : TARTU, EESTI, 11MAY20 - 
Pildil viroloog Aare Abroi.
ma/Foto MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES
TRT03: AARE ABROI : TARTU, EESTI, 11MAY20 - Pildil viroloog Aare Abroi. ma/Foto MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Inimestel ei maksa oodata valitsuse koroonapiiranguid, mille rakendamine võtab aega, vaid tuleb asuda ise viiruse levikut piirama nüüd ja kohe, kirjutab molekulaarviroloog Aare Abroi.

Käes on teine koroonasügis. Kui veel aasta tagasi võis loota, et märkimisväärsel hulgal elanikest võib õnnestuda viirusega kokkupuudet vältida, siis SARS-CoV-2 delta tüve ajastul tundub see olevat peaaegu võimatu. Eelmise sügisega võrreldes vähemalt 50 korda kõrgem nakatamisvõimelise viiruse doos, mis keskmiselt nakatunud inimestes tekib, ning nakatunute kõrge arv Eestis on selle lootuse purustanud. Seega vaadakem reaalsusele näkku, suure tõenäosusega varem või hiljem pea iga inimene puutub selle viirusega vahetult kokku. Edasine sõltub juba viirusdoosist ja inimese immuunsüsteemi ettevalmistatusest, eriti vaktsineeritusest ja läbipõdemisest (ja võib-olla pisut ka õnnest). Ehk teisisõnu öeldes – ilmselt juhtub see, et lähimate kuude jooksul saavad pea kõik inimesed immunoloogilise kaitse viiruse vastu, kas siis vaktsineerimise või läbipõdemise teel (või siis mõlemat, ükskõik kummas järjekorras).

Nii nakkuse leviku kui ka haiglate täituvuse ja ülekoormuse osas on tulevikuprognoos lähimaks kuuks väga tume, kui ühiskond midagi ette ei võta. Valitsuse ja ametite otsused ning nende rakendamine võib võtta aega. Nagu ka vaktsineerimine. Pealegi hakkab enamik piiranguid (ja ka vaktsineerimine) oma mõju avaldama alles nädal kuni kaks pärast meetmete rakendamist. Kuid ühiskond ise saab reageerida oma käitumisega peaaegu päevapealt, võites niimoodi nädal-poolteist väärtuslikku aega. Juba umbes viimased poolteist-kaks nädalat on palju räägitud, et olukord on halb ja tuleks midagi teha. Kuid kui välja arvata professor Meritsa soovitused laupäevases Postimehes (vt all), siis praktilisi soovitusi ei ole mina ajakirjanduses rohkem kohanud. Loodetavasti on väärt soovitused siiski ringlemas kuskil sotsiaalmeedia avarustes.

Tagasi üles