Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Valimiste kuus võitjat (1)

Copy
Urmas Nemvalts joonistab
Urmas Nemvalts joonistab Foto: Urmas Nemvalts
  • Kohalikel valimistel saavutasid kuus erakonda korraliku tulemuse
  • Eesti 200 tegi üllatavalt hea tulemuse nii Tallinnas kui ka Tartus
  • Koalitsioonikõnelustel tuleb otsida ühiseid lahendusi, mitte uusi vastasseise

Mõni näitaja paranes nende valimistega. Valimis­aktiivsus tõusis. Kampaania käsitles ­valdavalt ­kohalikke teemasid. Volikogudesse pürgijate arv küll kahanes, kuid seda tuleb ­seletada omavalitsuste ja volikogukohtade väiksema arvuga. Lohepikki nime­kirju nagu varem Tallinnas oli pisut vähem.

Valimiskampaania ei ole lihtne töö, nagu seda ei ole ka oma valijate eest seismine volikogus. Tunnustust väärivad kõik kandidaadid, sealhulgas need, kes seekord valituks ei osutunud. Oma aja ja jõu panustamine kohaliku elu ­nimel on igal juhul kiiduväärt.

Kampaanialubadused on ­sageli ­ülepingutatud, vahel mõnele kriitilisemale kõrvale lausa kohtlased. Ometi asuvad enim hääli saanud inimesed ja nimekirjad meie elu korraldama väga tõsiselt võetaval ja tegelikul moel.

Kui tavapäraselt on valimistel selged võitjad ja kaotajad, siis seekord saavutas kuus erakonda korraliku tulemuse. Statistika järgi saatis edu ka valimis­liite, kuid nad moodustavad üle ­Eesti nii eriilmelisi kooslusi, et nende ­ühtse nimetaja alla toomine on igal juhul kunstlik.

Sisuliselt toimivad valimisliidud Eestis kohalike erakondadena ning eeskätt tõestasid need valimised, et vajadus sellise paindliku ühinemisviisi järele on püsiv.

Keskerakonna kaotusest on küll palju räägitud, aga tegelikult kogus see erakond üle Eesti ikkagi kõige ­rohkem hääli. Reformierakonda hirmutati reitingu langusega, aga tugev positsioon püsib paljudes võtmekeskustes ja üle Eesti.

EKRE pani oma nimekirju ­välja piirkondades, kus teised tegid seda mitu valimistsüklit tagasi, olles nüüd pigem loobunud ja kohalikesse liitudesse sulandunud. EKRE-l oli vaid võita, nagu ka Eesti 200-l, kes tegi üllatavalt hea tulemuse nii Tallinnas kui ka Tartus.

Vabal maal pole ükski erakond igaveseks võimuga laulatatud. Keskerakond Tallinnas ja Reformierakond Tartus peavad nüüd senisest enam partneritega arvestama.

Isamaa tõestas taas, et kõige kiuste torgatakse nina üle künnise ja on kohti, nagu Rakvere või Jõgeva, kus kaalu­kauss enda kasuks kallutati. SDE-le näitab võrdlustabel küll suurtest erakondadest nõrgimat üldtulemust, kuid lähe­mal vaatlusel flirtisid just nemad kõige leidlikumalt tugevate valimisliitudega. Lisaks sai «punane roos» võidu Võrus ja Hiiumaal.

Sellise valimistulemuse puhul on ennatlik teha kaugeleulatuvaid järeldusi poolteise aasta pärast ees seisvate riigikogu valimiste kohta. Kõigil on võimalus ja palju asju võib juhtuda.

Poliitilise maalihke võimalikkusest andis markantselt märku Katri ­Raigi valimisliidu edu Narvas. Vabal maal pole ükski erakond igaveseks ­võimuga laulatatud. Seda silmas pidades tuleb rõhutada, et Keskerakond Tallinnas ja Reformierakond Tartus peavad nüüd senisest enam partneritega arvestama.

Edaspidi ei saa välistada roheliste kasvu, uute erakondade teket ega mõne vana erakonna olulist muutumist. Umbes nii peabki demokraatia pulss tuksuma.

Valijatel on selle juures suurim roll. Nii suudab ühiskond muutusi juhtida, mitte minna kaasa suurimate rumalustega ja anda poliitikutele nende tegevuse kohta tagasisidet. Seekord said kuus suuremat erakonda ühtlaselt julgustavat tagasisidet.

Paistab, et sellises olukorras tuleb otsida ühiseid lahendusi, mitte uusi vastas­seise. Jõudu koalitsiooni­kõnelustel!

Tagasi üles