:format(webp)/nginx/o/2021/04/28/13751202t1h84c5.jpg)
Kohalikud valimised ei ole otse võrreldavad riigikogu valimistega, kuid tulemused lubavad öelda, et kaua kinni külmunud olnud erakonnamaastikul on alanud muutused. Kõva raginat oli kuulda juba kaks aastat tagasi, kui valiti riigikogu, ja värsked arengud näitavad, et see polnud pakane, mis paukus. Alanud on jääminek.
Kõige ilusam on see seal, kus võimsad kärestikud ja kosed – Narvas. Katri Raik on näidanud, et pikaajaline pühendumine, selge visioon ja julgus võtta selle nimel ka isiklikke riske on toonud võidu piirkonnas, kus klannisuhted on siiani olnud poliitilise protsessi põhialuseks. Jääb loota, et kunagi kauni renessanssi elementidega vanalinnaga Narvat ootab ees taassünd maailmasõjast põhjustatud pikast painajast.
Murti ka kaua püsinud Keskerakonna ainuvõim Tallinnas. Erinevalt Narvast on tegu siiski pigem sümboolse kui reaalse võiduga. Keskerakonna edu ülejäänute ees on suur ja selleks, et Mihhail Kõlvart linnapeatroonilt tõugata, peavad ühise koalitsiooni moodustama kõik ülejäänud, kelle hulgas on sellised ideoloogilised vastased, nagu EKRE ühelt poolt ja Eesti 200 koos sotsiaaldemokraatidega teiselt poolt. Viimastele tähendaks ühine võimuliit suurimas omavalituses EKRE lõplikku legitimeerimist, mida nende valija neile vaevalt riigikogu valimistel andestada suudab.
Kuid olulisem kui Keskerakonna ainuvõimu murdmine, on Eesti 200 esiletõus. Suures osas tänu nende heale tulemusele nihkus jõudude tasakaal pealinnas Keskerakonna kahjuks. Muljet avaldav on nende edu ka Tartus, kus tõusti kohe suuruselt kolmandaks poliitiliseks jõuks. See võib erakonnale anda võimaluse esimest korda asuda teostama võimu.
Rahul võib olla ka EKRE, kes tegi eelmiste kohalike valimistega võrreldes väga hea tulemuse, kahekordistades häältesaaki. On näha, et perefirmast on saamas tõesti rahvaerakond, nagu nimi lubab.
EKRE ja Eesti 200 edu näitab ka, et tegu on suurema jääminekuga, mis puudutab eeskätt poliitilisi jõujooni parlamendipoliitika tasandil. Need erakonnad on tulnud, et jääda ja kujundada Eesti erakonnamaastik ringi demokraatlikus maailmas viimase kümnendi jooksul esile tõusnud põhilisest väärtuskonfliktist lähtuvalt.
EKRE ja Eesti 200 edu näitab ka, et tegu on suurema jääminekuga, mis puudutab eeskätt poliitilisi jõujooni parlamendipoliitika tasandil.
Kõigis teistes erakondades, välja arvatud ehk Sotsiaaldemokraadid, jookseb see väärtuskonflikt erakonna seest, muutes nad tummaks või vähemalt ülimalt ettevaatlikuks küsimustes, milles nende valijabaasis on erimeelsusi.
Need erimeelsused peavad järgmisteks riigikogu valimisteks lahenduse leidma, või valijad valivad poole EKRE ja Eesti 200 vahel, vähematest teemadest hoolimata. Väärtuspõhise selguse korral jaotab valija kummagi leeri sees oma toetuse erakondade vahel muude, praktilise elu seisukohalt elulisemategi valikukohtade põhjal.
Kuid ennustamine on tänamatu töö, ja kohalike valimiste eesmärk polegi prognoosida seda, kuidas võiks muutuda järgmine riigikogu koosseis, vaid anda võitjaile võimalus muuta kodukandi elu paremaks. Tulemused lubavad loota, et seekord muutub midagi ka seal, kus kaua pole midagi muutunud.