Juhtkiri ⟩ Rahva sõnum olgu homme jõuline

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• KOV valimised on test koalitsioonile
• Inimesi huvitavad kohapealsed mured
• Sõlmkohtadeks on Tallinn ja Narva

Homme peetavad valimised võivad kujuneda tõehetkeks praegusele koalitsioonile, näidates samas ka inimeste valmidust poliitikaelus osaleda.

Nüüdsed kohaliku omavalitsuse valimised on esimesed otsevalimised pärast koroonapandeemia puhkemist Eestis 2020. aastal. Presidendi valis küll enne juba riigikogu, kuid riigikogu koosseis oli valitud 2019. aastal, mis tähendab, et rahva meeleoludest saame teada ikka alles pärast homme selguvaid valimistulemusi.

Et valijate sõnum nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondadele oleks jõuline, tuleb minna valima. Kui hääletamas käib vähe inimesi, näitab see Eesti demokraatia tardumist ja stagnatsiooni. 2017. aastal käis kohalikel valimistel oma häält andmas 53,3 protsenti valijaskonnast, mis ei ole just hiilgav tulemus. Loodame, et sel aastal saame näha suuremat osavõtuprotsenti.

Eestit tuleb kiita selle eest, et vaatamata koroonale pole valimisi edasi lükatud. Näiteks nii, nagu juhtus kevadel Soomes. Samas võime spekuleerida selle üle, kas Eesti oleks talitanud sarnaselt Soomega, kui kohalikud valimised oleksid ka meil sattunud kevadisele ajale. Nii või teisiti näitavad valimised demokraatia toimimist.

Nüüdsed kohaliku omavalitsuse valimised on esimesed otsevalimised pärast koroonapandeemia puhkemist Eestis 2020. aastal.

Koalitsioonipartnerite madalad reitingud tähendavad ülima tõenäosusega, et senised opositsioonierakonnad saavad hääli juurde ja volikogudesse pääseb ka palju uustulnukaid. Küsimus on selles, kuidas reageerib valitsustulemustele koalitsioon. Võib ka ennustada, et pärast valimisi võetakse maskid eest ja «tehakse Lätit» ehk kehtestatakse rangemad koroonapiirangud. Koalitsioonile väga ebameeldiv tulemus võib tähendada ka valitsusremonti ja isegi valitsuse kukkumist. Seni pole valitsus koroonakriisis kommunikatsiooniga hiilanud ja pärast nõrka valimistulemust oleks seda veelgi raskem teha.

Loomulikult ei saa unustada, et tegemist on kohalike valimistega, st peale üleriigilise valimistulemuse on olulised ka tulemused igas kohas eraldi. Siin on suur osa valimisliitudel ja kohalikel aktivistidel. Paljud inimesed ongi aru saanud, et tuleks hääletada ikka kohalikku elu tundvate inimeste, mitte «partide» poolt. Sest kohaliku elu seisukohalt on olulised küsimused, kas külatänav on asfalteeritud ja kõnniteedega, kas buss käib jne, mitte kaunisõnalised loosungid.

Sõlmkohtadeks nendel valimistel osutuvad ilmselt Tallinn ja Narva. Postimees on juba varem kirjutanud, et saab näha, kas Tallinnas langeb Keskerakonna ainuvõim. Narvas aga võiksid kohalikud valimised lahendada poliitilise segaduse ja linna valitsemise küsimuse. Peale nende linnade küdevad konfliktid väiksemates kohtades, mis on mõnikord ka isiklikku laadi.

Suure tõenäosusega näeme ka e-valijate osakaalu suurenemist, mis tähendab, et varsti muutub e-valimiste vastustamine poliitiliselt mõttetuks. Sest ei saa ju väita, et just nende erakonna valijad veebi ei kasuta. Ülehomme oleme muidugi juba targemad nii tulemuste kui ka osavõtu asjus.