NÄDALA LUGU ⟩ Susan Luitsalu: kui sa pole veel valinud, aga täpselt ei tea – mine Facebooki

Susan Luitsalu Foto: KRÕÕT TARKMEEL

Saingi oma valiku lõpuks tehtud ja poleks seda elus arvanud, aga... tänu Facebookile! Valisin inimese erakonnast, mida olin juba peaaegu kõrvale jätmas, kirjutab kolumnist Susan Luitsalu. 

Täna on viimane võimalus hääletada kõigil, kes seda seni veel teinud pole. Mingit hurjutamist, et miks veel valinud pole, vutt-vutt hääletama, siit ei tule. Ausalt öeldes oli ka mul endal üsna raske otsust teha, sest ükski erakond kogumina ei inspireeri mind enam ning kandidaatide tasandil on (vähemalt esmapilgul) valikus ainult vigased pruudid ja peigmehed, võta üks ja viska teist. Lõpuks muidugi tuli see asi siiski ära teha ja nii ma siis istusin maha ja asusin mõttelise punase pastakaga nimesid maha kriipsutama.

Kõigepealt kriipsutasin maha kõik erakonnad, mis mulle ei sobi. Mahakriipsutamise aluseks võtsin oma tõekspidamised selles osas, et mulle ei meeldi ebaviisakad poliitikud, ebalevad ministrid ning ei meeldi kümne küünega võimust kinni hoidmine (eriti olukorras, kus on selge, et oled oma positsioonil totaalselt ebapädev). Potjomkini tegemine ei meeldi, mida nahaalsem, seda hullem. Näiteks eeldust, et inimesed on nii lollid, et peaksid «rattateede» õnge minema, võtan lausa isikliku solvanguna.

Järgmiseks on mul allergia poliitikute vastu, kes hirmsasti tahavad jaurata traditsioonidest ja pereväärtustest, aga olles ise juba teisel ringil või üldse erinevates vabades suhetes, lähtuvad tõenäoliselt põhimõttest «käige minu sõnade, mitte tegude järgi». Stiilis, et jah, minul on vallaslapsed või juba teine pesakond noorema ja värskema naisega, aga sinusugusele ussikesele see lubatud ei ole. Okei, tegelikult ei meeldi mulle silmakirjalikkus mistahes eluvaldkonnas.