Alvar Soesoo: kas Eesti on maha maganud ühe rohelise energialahenduse?

Alvar Soesoo Foto: Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut

Maasoojus võib anda küttekuludelt olulist kokkuhoidu, kirjutab Taltechi maavarade ja rakendusgeoloogia professor Alvar Soesoo.

Euroopa roheline kokkulepe on sundinud riike ja ettevõtjaid leidma uusi lahendusi peaaegu kõigis meie harjumuspärastes tegevustes, sealhulgas energiatootmises.

Eelmine aasta möödus lausa üleriigilise hoogtöö korras päikesepaneelide istutamisega meie viljakatele ja vähem viljakatele põldudele. Kõne alla on tulnud taas vesiniku kasutamine ja suuremastaapsed meretuulepargid. Samas tuleb olulise positiivse momendina ära mainida, et esimest korda on riik võtnud ohjad enda kätte maasoojuse valdkonnas. Augusti lõpus andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas stardipaugu riigi esimesele geotermaalenergia kasutusvõimaluste uuringule, mis päädiks maapõueenergia katsetootmise jaamade püstitamisega.

Minister Aas adus, et maapõueenergia on jäänud Eestis seni mõnevõrra teiste taastuvenergia liikide varju, kuid selle potentsiaali tuleks kindlasti uurida. Eesti geoloogiateenistuse tehtav rakendusuuring kestab 2024. aasta lõpuni ning projekti eelarve on 3,8 miljonit eurot. Nüüd ei ole Euroopa Liidus küll vist enam ühtegi riiki, kus maasoojuse rakendamist ei uuritaks. Kui oleksime alustanud seda 10–15 aastat tagasi, oleksime kahtlemata palju säästlikum riik kui praegu!