Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri Ühest kriisist teise (15)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Lähiaastateks võib maailmaturul ennustada rekordkõrgeid energiahindasid
  • Põlevkivi hind on suhteliselt sõltumatu maailmaturu mõjudest
  • Eesti jaoks võivad ajutist lahendust pakkuda uued CO2 püüdmise tehnoloogiad

Kümme päeva tagasi käis Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson Norras palumas, et Euroopa Liitu ei jäetaks talvel elektrita. Eile avaldas Euroopa Komisjon meetmepaketi energiahinna tõusuga seotud mõjude leevendamiseks. Olukord teeb muret ja nõuab ka Eesti valitsuselt lahendusi niihästi lühi- kui ka keskpikas perspektiivis.

Eelolevat talve silmas pidades ei ole tõenäoliselt muud lahendust kui tõepoolest leevendada hinnatõusu administratiivsete meetmetega. Euroopa Liit on niigi hapras seisus ega saa riskida laiaulatusliku rahulolematusega liikmesriikides, kas või sel põhjusel, et see mängib tugevad trumbid euroskeptikute ja mitut sorti populistide kätte. Külm korter talvel on kõige mõjuvam propaganda ka Euroopa rohepöörde vastu.

Küsimus on selles, milliste vahenditega hinnatõusu kompenseerida. Euroopa Komisjon soovitab meetmepaketis niihästi toetusi vaesematele majapidamistele kui ka maksumäärade ajutist alandamist. Arvestades, et süsinikukvootide hinnatõus on riigieelarvetesse toonud planeerimata lisatulu, oleks toetuse maksmiseks ka vahendid olemas.

Paraku võib karta, et uus lühiajaline toetuste laine suurendab elektrihinna tõusust tingitud inflatsiooni veel rohkem. Seetõttu tuleks eelistada lahendusi, mis ei ole seotud tarbijale toetusraha maksmisega, vaid vähendaksid inflatsioonisurvet ühiskonnale tervikuna. Selline mõju võiks olla ajutisel elektrienergia käibemaksumäära langetamisel.

Valitsus peab leidma viisi, kuidas ajutiselt kasutada Eesti enda, maailmaturu energiahindadest sõltumatuid energiakandjaid, kuni roheenergeetika areng suudab tagada energiastabiilsuse.

Samal ajal kui valitsusel tuleb leida leevendus energiahinna erakordse tõusu vahetutele tagajärgedele, ei saa jätta mõtlemata keskpikale tulevikule energiamajanduses üldisemalt. Ka siin ei ole aega otsustega viivitada.

Gaasihinna on viinud kõrgeks ja tõenäoliselt jätab pikaks ajaks kõrgeks otsus kasutada gaasielektrijaamu rohepöörde ajal juhitava energiatootmise üleminekuvariandina. Samas on rohepöördele mõeldes jäetud arendamata söe- ja naftatööstust, mis suure tõenäosusega põhjustab ka nafta ja söe hinnatõusu. Kirsiks tordil on Saksamaa tuumajaamade sulgemine. Kõik see ennustab lähiaastatel rekordkõrgeid energiahindu maailmaturul.

Suurenenud nõudluse tingimustes on naiivne loota üksnes elektriimpordile naaberriikidest. Peame leidma viisi, kuidas tagada üleminekuperioodiks piisav juhitav elektritootmisvõimsus Eesti enda piires ja stabiilselt taskukohase hinnaga. Meie põlevkivi hind on suhteliselt sõltumatu maailmaturu mõjudest, kuid sellest toodetud elektri maksumust mõjutab süsinikukvootide hind. Kui suudaksime operatiivselt kasutusele võtta uued CO2 püüdmise tehnoloogiad, siis võiks loota, et Eesti suudaks end kindlustada elektrihinna suurte kõikumiste vastu.

Samas ei ole Eestil energiahindade tõusu leevendamiseks arvestatavat tegevuskava, aga ilma tõhusate lahenduste rakendamiseta võime jäädagi praegusele erakorralisele olukorrale sarnaseid toetusmeetmeid rakendama. See ei ole kindlasti jätkusuutlik.

Valitsus peab leidma viisi, kuidas ajutiselt kasutada Eesti enda, maailmaturu energiahindadest sõltumatuid energiakandjaid, kuni roheenergia tootmise ja salvestamise areng suudab tagada kauaoodatud energiastabiilsuse.

Tagasi üles