Eelolevat talve silmas pidades ei ole tõenäoliselt muud lahendust kui tõepoolest leevendada hinnatõusu administratiivsete meetmetega. Euroopa Liit on niigi hapras seisus ega saa riskida laiaulatusliku rahulolematusega liikmesriikides, kas või sel põhjusel, et see mängib tugevad trumbid euroskeptikute ja mitut sorti populistide kätte. Külm korter talvel on kõige mõjuvam propaganda ka Euroopa rohepöörde vastu.
Küsimus on selles, milliste vahenditega hinnatõusu kompenseerida. Euroopa Komisjon soovitab meetmepaketis niihästi toetusi vaesematele majapidamistele kui ka maksumäärade ajutist alandamist. Arvestades, et süsinikukvootide hinnatõus on riigieelarvetesse toonud planeerimata lisatulu, oleks toetuse maksmiseks ka vahendid olemas.
Paraku võib karta, et uus lühiajaline toetuste laine suurendab elektrihinna tõusust tingitud inflatsiooni veel rohkem. Seetõttu tuleks eelistada lahendusi, mis ei ole seotud tarbijale toetusraha maksmisega, vaid vähendaksid inflatsioonisurvet ühiskonnale tervikuna. Selline mõju võiks olla ajutisel elektrienergia käibemaksumäära langetamisel.
Valitsus peab leidma viisi, kuidas ajutiselt kasutada Eesti enda, maailmaturu energiahindadest sõltumatuid energiakandjaid, kuni roheenergeetika areng suudab tagada energiastabiilsuse.
Samal ajal kui valitsusel tuleb leida leevendus energiahinna erakordse tõusu vahetutele tagajärgedele, ei saa jätta mõtlemata keskpikale tulevikule energiamajanduses üldisemalt. Ka siin ei ole aega otsustega viivitada.
Gaasihinna on viinud kõrgeks ja tõenäoliselt jätab pikaks ajaks kõrgeks otsus kasutada gaasielektrijaamu rohepöörde ajal juhitava energiatootmise üleminekuvariandina. Samas on rohepöördele mõeldes jäetud arendamata söe- ja naftatööstust, mis suure tõenäosusega põhjustab ka nafta ja söe hinnatõusu. Kirsiks tordil on Saksamaa tuumajaamade sulgemine. Kõik see ennustab lähiaastatel rekordkõrgeid energiahindu maailmaturul.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/10/13/14136491t1h4257.jpg)