Päästeameti peadirektor: vali turvalisust pakkuv kandidaat

Päästeauto Nõos. Foto on illustratiivne. Foto: Jürgen Puistaja

• Turvalisus algab igast inimesest endast
• Ka omavalitsusel on selles tähtis roll
• Päästeamet on kohal kogu Eestis

Mina hääletan kohalikel valimistel ohutu Eesti poolt. Nagu parteid ja valmisliidud, läheb ka päästeamet valimistele vastu oma sõnumitega. Need sõnumid on suunatud kandidaatidele enne ja pärast valimisi. Päästeametil ja omavalitsustel on hulk sarnaseid väljakutseid – näiteks vananev ühiskond ja üksi elavad eakad, tuhanded riskikodud, suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine, inimeste riskikäitumine, ebapiisav kriisideks valmisolek ja elutähtsate teenuste haavatavus. Viimane kätkeb endas omavalitsuse kohustust tagada kohalike teede sõidetavus, kaugkütte- ning vee- ja kanalisatsiooniteenus.

Turvalisus algab igast inimesest endast. Osa inimesi saab endaga hästi hakkama, teised on valmis abi küsima, kuid on mõni, kes on elu hammasrataste vahel ega oska end aidata. Omavalitsusel on siin tähtis roll ning elanikel on õigus nõuda tuge enda ja teiste turvalisusele. Päästeameti kolm põhiteemat eelseisvateks valimisteks sisaldavad probleeme, aga pakuvad ka lahendusi.

Inimesed ja kodud

Eestis on ligi 600 000 kodu ning päästeamet on neid ja nende elanikke hästi tundma õppinud. Umbes pooltes kodudes näevad elanikud vaeva, et tagada ohutus – laes on töötav suitsu- ja vinguandur, kütteseadmed on korrastatud, vanad elektriseadmed on asendatud uutega. Kahjuks on sama palju ka eluhooneid, kus tuleohutuse olukord aina halveneb. Oleme viimase nelja aasta jooksul käinud enam kui 80 000 – neist sel aastal juba 16 000 – kodus ja seetõttu teame, et iga kümnes kodu Eestis vajab tuleohutuse osas abi. Kuigi 90% kodudest on korras, annavad päästeväljakutsetes tooni just need 10%. Nendes saavad inimesed viga ja lausa hukkuvad. Peamiste puudustena toovad päästjad välja suitsuanduri puudumise, elektrisüsteemide kehva olukorra, kütteseadmete puudused ja toas suitsetamise harjumuse.

Need vajakajäämised moodustavad koos äärmiselt tuleohtliku olukorra. Paraku ei suuda inimesed kehva seisukorda alati ise lahendada. Nad kas ei oska, neil napib raha, pole sotsiaalseid oskusi või seisavad silmitsi hoopis tervisest tingitud füüsiliste piirangutega. Omavalitsustel on siinkohal oluline roll informatsiooni vahendamisel ning lahenduste pakkumisel ja ellu viimisel. Aidata saab näiteks kodude korda tegemisel, elektri- ja küttesüsteemide kaasajastamisel, kukkumisohu vähendamisel. Päästeamet muidugi jätkab ja nõustab ka 2021. aastal 20 000 kodu.

Vabatahtlikud päästjad

Kodanikud, kes pühendavad vaba aega sellele, et kodukoha turvalisust tagada, on väärt siirast kiitust. Aga mitte ainult – nad väärivad ka tuge ja korralikke tingimusi. Meie päästevõrgustik hõlmab 2200 vabatahtlikku päästjat, kes osalevad pääste- ja ennetustööl. Nad on asendamatu osa ohutuseesmärkide täitmisest. Hea omavalitsus toetab vabatahtlikku komandot rahaliselt, pakub tööruume. Olulisel kohal on ka abi omafinantseeringutes tasumises ja projektide kirjutamises. Vabatahtlikud – nagu ka kutselised – päästjad peavad püsima heas vormis. Selleks saab omavalitsus kompenseerida päästja sportimiskulutused ja muud tervise edendamise kulud.

Võrgustik on tugev ja ühtne, ent tulevik on tume. Riigi rahastus pole piisav. Vabatahtlike päästjate võrgustiku eelarvevajadus on 9 miljonit, millest meie suudame tagada 2 miljonit. Oleme vabatahtlike rahastamisest kärped eemale hoidnud, aga selge on see, et ka selle tegevuse finantseerimiseks on vaja lisavahendeid – tarvilik on suurendada vabatahtlike arvu ja tõsta nende kasutada oleva varustuse töökindlust ja kaitsetaset. See on teema, kus omavalitsustel on jäme ots ja võimalus oma vabatahtlikke täiendavalt toetada. Näiteks on päästeamet andnud vabatahtlikele hulgaliselt tänapäevaseid päästeautosid ja kavatseb seda trendi lähiaastatel jätkata. Paraku vajavad need autod ülalpidamiseks rohkem raha, kui vanad ZIL ja GAZ baasil tuletõrjeautod. Samuti vajavad parandamist ka vabatahtlike olmetingimused ehk komandohooned. Omavalitsuse ja päästeameti ühine eesmärk on kogukonna turvalisus.

Omavalitsusel on siin tähtis roll ning elanikel on õigus nõuda tuge enda ja teiste turvalisusele.

Vabatahtlike võimestamine pole vaid maaomavalitsuste pärisosa. Üha olulisemaks muutub suurem kaasamine linnades, kus puuduvad vabatahtlike päästekomandod ja nende juurde loomine on ebaotstarbekas. Päästesündmuste statistikast ja riskidest tulenevalt on aga just seal abikäsi vaja. Selle lahendus on vabatahtlike päästjate liitumine ühisvalveteenistusega, kus vabatahtlikud töötavad kutselise komando juures. Häid näiteid on, kuid võiks olla rohkem.

Kindlasti on lähiaastatel muutumas ka vabatahtlike panustamise suund – lisaks päästele ja ennetusele on üha enam vabatahtlikke näidanud üles huvi panustada tegevustesse elanikkonna kaitses. Kindel on see, et vabatahtlikesse pandud raha tuleb kuhjaga tagasi. Kasvab turvalisus, tegusad inimesed leiavad väljundi ja omavalitsuse ning selles elavate inimeste suhe ainult võidab.

Kriisideks valmisolek

Massiivsed elektrikatkestused, üleujutused, võimsad tormid ning COVID-kriis ja sellest põhjustatud eriolukord asetasid kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse vajaduse uude perspektiivi. Loodetavasti ei ole enam vaja selgitada, et kriis võib saabuda, vaid tuleb küsida millal ja missugune. Küll aga peab teadvustama, et hädaolukordades pole oluline vaid reageerijate valmisolek, vaid inimeste endi esmane toimetulek kriiside korral. Tegeleme selle selgitustööga igapäevaselt.

Päästeamet viis sel aastal esmakordselt läbi omavalitsuste kriisideks valmisoleku uuringu, milles selgus, et kõige enam vajavad omavalitsused abi kohalike elanike informeerimises ja tegutsemisjuhiste jagamises. Uuringu järgi on omavalitsuste kriisideks valmisoleku tase 6, skaalal 0–9. Vaatamata sellele, et seitse omavalitsust on juba praegu kriisivalmisolekus eeskujulikud, jätab sama paljude ettevalmistus soovida, jäädes alla baastaseme. Ka edasijõudnud ja baastaseme saavutanud omavalitsused, keda oli kokku 65, peavad veel paremat taset näitama. Uute omavalitsusjuhtide ülesanne on kriisiks valmistumine eeskujulikule tasemele viia.

Ühtlasi teeme iga kahe aasta järel elanike hädaolukorraks valmisoleku uuringu, mis tõestavad, et Eesti inimesed ei ole valmis võimalikeks hädaolukordadeks ning ligi pooled eestimaalased usuvad, et suurõnnetused neid ei puuduta. Omavalitsus saab palju ära teha inimeste toimetuleku parandamiseks kriisides. See on mõistagi suur töö, kuid päästeamet on valmis olema koostööpartner nii täna kui ka tulevikus.

Milleks planeerida ohutuseelarvet?

Kahjuks peab rääkima ka rahast. Turvalisuse teemade rahastamine omavalitsuses on olnud suures osas juhusepõhine. Aga see ei pea nii olema. Juba eelarvet planeerides peaks viidatud teemad olema rahaga kaetud – nii koduohutus, vabatahtlike toetamine kui ka inimeste ja omavalitsuse enda toimepidevusega seotud read.

Usaldav suhe ja tihe koostöö omavalitsustega toob kasu kõigile. Sest päästeameti tegevuse keskmes on alati inimene!

Volikogudel on omavalitsuse tasandil võtmeroll. Volikogu liikmete suhtumine, aktiivsus ja otsused turvalisuse teemadel raamistavad kogukonna turvalisuse. Võib öelda, et volikogud on turvalisuse sisuloojad.

Kui omavalitsused meie ettepanekutega kaasa tulevad, siis tulemuseks on:

∙ ohutud kodud, kus ei juhtu õnnetusi ja inimeste turvalisus ei ole ainult tunne, vaid reaalsus;

∙ kogukondade kasvav ja kohalikke olusid arvestav kriisi- ja toimetulekuvalmidus;

∙ suurenenud vabatahtlike päästjate arv, kes on motiveeritud ja osalevad aktiivselt kohalikus elus.

Päästeamet on kohal kogu Eestis. Meie kohalikud spetsialistid on valmis andma nõu ja tulema appi. Samuti pakume omavalitsustele turvalisuse raporteid – olukorra ülevaade, probleemid, lahendused – ja aitame leida kogukondadele sobivaid ja toimivaid lahendusi. Küsitlused näitavad, et päästeametit usaldab üle 96% Eesti elanikest. Usaldav suhe ja tihe koostöö omavalitsustega toob kasu kõigile. Sest päästeameti tegevuse keskmes on alati inimene!