Juhtkiri ⟩ Vaktsineerimine aitab

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Mõnda aega on vaktsineeritute osakaal riikide konkurentsivõime mõõdik
• Oleme jälle muutunud ebasoovitatavaks turismisihtkohaks
• Ühiskond ei oota lisapiiranguid, vaja on loovamat vaktsiiniturundust

Eile avalikustati Prantsusmaal seni kõige ulatuslikum koroonavaktsiinide toimet hindav uurimus. Kokku kasutati 22 miljoni üle 50-aastase inimese andmeid, kellest pool oli vaktsineeritud ja pool vaktsineerimata. Tulemus kinnitas, et vaktsineeritud satuvad haiglasse või surevad 90 protsenti väiksema tõenäosusega kui vaktsineerimata inimesed.

Sisuliselt tõestas terviseuuringufirma Epi-Phare superandmestikku kasutades sama, mida USA ja Iisraeli teadlased olid juba varem näidanud. Järeldus käib nii Pfizeri, Moderna kui ka AstraZeneca vaktsiini kohta. Hiljem turule tulnud Janssen lihtsalt ei jõudnud uuringusse.

President Alar Karis lubas oma esimeses kõnes jääda «teadmistepõhise helistiku» juurde ja kutsus kõhklejaid vaktsineerima.

Tõesti, meil on põhjust taas väga murelik olla, sest nakatamiskordaja on kõrge ja üha enam riskirühmadesse kuuluvaid vaktsineerimata inimesi satub haiglasse.

Kui paljudes Lääne-Euroopa riikides ulatub vaktsineeritud täiskasvanute hulk üle 90 protsendi, siis meie oleme sabassörkijaina kimpus 70 protsendi rajajoonega. Pole õige vabandada end Ida-Euroopa sündroomiga või sellega, et Lätis on olukord halvem.

Meeldib see kellelegi või mitte, aga vähemalt mõnda aega on vaktsineeritute osakaal riikide konkurentsivõime mõõdik. Madal vaktsineeritus ja raskete haigusjuhtude surve tervishoiusüsteemile pärsib kogu ühiskonna elukvaliteeti. Ühtlasi oleme jälle muutunud ebasoovitatavaks turismisihtkohaks.

Vähemalt mõnda aega on vaktsineeritute osakaal riikide konkurentsivõime mõõdik. Madal vaktsineeritus ja raskete haigusjuhtude surve tervishoiusüsteemile pärsib kogu ühiskonna elukvaliteeti.

Mida siis teha, kui osa inimesi näeb vaktsineerimises ühiskonda toetavat tegevust, nagu on maksude maksmine või prügi sorteerimine, aga teised kõhklevad, on hirmul või maailmaga pahuksis? Küsimus pole üksnes teadmistepõhises helistikus. Inimesed on tihti silmitsi väga mitmekihilise infomüraga ja neil puudub usaldus.

Usalduse loomine on teadlaste, arstide, ajakirjanike, poliitikute ja ühiskonnategelaste töö. Kummatigi on paljudes riikides vaktsineerimisele hoogu antud ka piitsa ja präänikuga. Eestis on seda tehtud pigem tagasihoidliku survega, määratledes näiteks mõne töökoha vaktsineerimiskohustust eeldavaks.

Läti läheb praegu survesammudega palju kaugemale, nagu võime lugeda tänase lehe väliskülgedelt. Lõunanaabrid on algusest saati rakendanud meist karmimaid sulgemismeetmeid ja muid piiranguid. Kui aga heita pilk tagajärgedele, siis meil on miljoni elaniku kohta olnud 1054 koroonasurma, Lätis 1509. Võrdluseks on Rootsis 1460, aga Soomes vaid 198.

Professor Andres Merits ütles eile riigikogu komisjonis, et karmid sulgemismeetmed on õigustatud juhul, kui suur hulk seni vaktsineerimata inimesi kasutab seda aega selleks, et end immuniseerida. Kui otsustavat ja kiiret hüpet pole ette näha, aitab lukustusmeede haigestumisi hajutada, kuid mitte ära hoida.

Kindlasti ei oota ühiskond lisapiiranguid. Küll aga on vaja loovamat vaktsiiniturundust. Kui valitsusel napib nõu, kuidas eri sihtrühmadeni jõuda, siis võib abilisi leida kasvõi erasektorist. Samuti tuleb kiiremas korras alustada tõhustussüstidega, eriti eakaile.