TÜ praktilise filosoofia professor, riigikogu liige Margit Sutrop (RE). FOTO: Erakogu

Selles, et aastaks 2035 on eesti kool valdavalt eestikeelne, on riigikogus kokku lepitud. Nüüd on küsimus, kuidas seda teostada, kirjutab riigikogu liige professor Margit Sutrop (Reformierakond).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud kuul toimus riigikogus eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni algatusel arutelu eesti keele õpetamise kui riiklikult olulise tähtsusega küsimuse üle. Ettekannetega esinesid TLÜ dotsent Tiiu Kuurme, TÜ professor Birute Klaas-Lang ja riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Järgnes äge arutelu, millest joonistus välja, et eestikeelsele haridusele ülemineku suhtes on parlamendierakondadel erinevad hirmud.

Ühed muretsevad, et eestikeelne haridus juurdub liiga aeglaselt. Teised kardavad, et eestikeelses koolis ei suuda vene emakeelega lapsed sammu pidada ja saavad halvema hariduse ning kaotavad oma kultuurilise identiteedi. Lahendusena nähakse vähemalt esialgu vene koolide säilitamist. Kolmandad aga kardavad, et vene ja eesti emakeelega laste samas haridusasutuses õppimine halvendab eesti laste haridust ja rikub nende emakeele ning vähendab eesti kultuurilist pädevust. Nende meelest oleks mõistlik hoida eesti ja vene lapsed eri koolides. Neljandatele ei meeldi, et suund pole võetud koosõppivale koolile, kus eesti ja muu emakeelega lapsed õpiksid võrdselt nii eesti kui vene keelt, pidades seda heaks võimaluseks kaksikidentiteedi omandamiseks.